Mitu mesilasperet korjab täis Eesti meepurgid?
20. märts 2013, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toiduohutuse osakonna loomatervise büroo juhataja Enno Piisang kirjutab Maablogis, et eelmise aasta seisuga oli Eestis 14 884 mesilasperet, mis tähendab, et Eestis elab iga tuhandes Euroopa Liidu mesilaspere.
Euroopa Liidus on registreeritud ligi 14 miljonit mesilasperet. Eelmise aasta seisuga oli Eesti registris 1545 mesilat kokku 14 884 mesilasperega. Piisangu sõnul on tegelik arv arvatavasti mõnevõrra suurem.
Riikide vahel on mesilasperede arvus suured erinevused. «Näiteks Hispaanias on 2,5 miljonit mesilasperet, Iirimaal aga vaid 24 000,» kirjutab Piisang.
Euroopa keskmine on 4,2 taru/km² – väikseim tihedus on riigiti 0,1 taru/km² ja suurim 11,4 taru/km².
Euroopas on umbes 618 269 mesinikku. Suurmesinikud on Hispaanias, kus keskmine tarude arv on 103, ning väikemesinikud on näiteks Suurbritannias, kus keskmine tarude arv on 5.
Euroopas on 71 protsenti hobimesinikke, 8 protsenti professionaalseid ja 21 protsenti osalise ajaga mesinikke.
Uuritakse mesilaste kadumist
2010. aasta esimeseks maiks oli kõigil mesinikel esmakordselt kohustus teavitada oma mesilast PRIA põllumajandusloomade registrit, näidates ära ka peetavate mesilasperede arvu.
Piisangu sõnul aitab see nõue loomatervise eest vastutaval veterinaar- ja toiduametil saada paremat infot mesilate paiknemise ja perede arvu kohta, mis on vajalik mesilashaiguste seiramiseks ja tõrjumiseks.
«Paljud maailma riigid on viimasel ajal olnud hädas meemesilaste äkksurmadega, mis ühelt poolt toovad kahju mesinikele, teisalt ka põllumajandustootjatele,» kirjutab Piisang.
«Seepärast alustas veterinaar- ja toiduamet eelmisel sügisel 16 teise Euroopa Liidu riigiga meemesilate kolooniate kadumise seireprogrammiga, mis peaks 2014. aastaks andma Euroopa mesilaste tervisest tervikliku pildi,» märgib ta.
Eestis külastatakse valikut PRIA registris olevatest mesilatest kolm korda. Tehakse detailne vaatlus, võetakse proove varroatoosi, Ameerika haudmemädaniku, Euroopa haudmemädaniku, nosematoosi, kroonilise paralüüsi ja eksootiliste putukate kliiniliste tunnuste avastamiseks.
Küsimustikuga kogutakse infot ka ravivõtete kohta. Programmi vahekokkuvõtted tehakse iga kontrollperioodi järel ning lõppraport koostatakse aastal 2014.
Nüüd on PRIA kodulehel põllumassiivide veebikaardil võimalik leida infot muuhulgas ka registreeritud mesilaste asukoha ja mesinike kontaktide kohta. Kontaktid tehakse avalikuks mesiniku soovil. See annab põllupidajale võimaluse taimekaitsevahendite kasutamisel oma piirkonna mesinikuga ühendust võtta. Andmeid uuendatakse kord ööpäevas.