Millal tasuks mõelda investeerimisele?

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Varahaldusfirma Avaron juhtivpartner Kristel Kivinurm-Priisalmi sõnul peaks igal perel olema kindlustunde tagamiseks vähemalt kuue kuu kulude ulatuses sääste ning seda raha võiks hoida Eesti kroonis ning pangas tähtajalisel hoiusel.


«Kui sellest summast midagi üle jääb, peaks mõtlema, millal on mul seda summat uuesti vaja. Kui summat on suure tõenäosusega vaja järgmise kahe-kolme aasta jooksul - näiteks tegemist on laste ülikooliraha, korteri sissemakse, planeeritud välisreisirahaga - siis need summad peaks hoidma euros ning pangadeposiidis,» rääkis Kivinurm-Priisalm.

Vaid seda raha, mida ei lähe plaanide kohaselt vaja järgmise kolme aasta jooksul, võiks tema sõnul hakata investeerima. Ideaalis võiks investeerimishorisont olla viis kuni kümme aastat.

Kuigi Swedbanki kommunikatsioonijuhi Kristiina Tambergi sõnul on finantsturgudele investeerimine praegu riskantsem kui varem ning seetõttu on just hoiustamine populaarsem viis oma raha kasvatamiseks, on hoiuseintressid viimasel ajal langenud.

Ka peaminpeaministri nõunik Anne Sulling ütles möödunud nädalal, et euro kasutuselevõtu perspektiivi kindlamaks muutudes lähenevad krooni intressimäärad tõenäoliselt euro omadele ehk siis langevad veelgi. Nii peaks investeerimine muutuma taas atraktiivsemaks.

«Olen nõus väitega, et kui intressid tulevad allapoole, siis eraisikud ja ettevõtted hakkavad rohkem investeerima ehk otsima rahale tootlust,» ütles Kristel Kivinurm-Priisalm.

Samas peab tema sõnul arvestama faktiga, et Eestis on aasta lõpuks 15-protsendiline tööpuudus ning inimeste tarbija- ja investorikäitumine muutub. «Aegadel, kui valitseb ebakindlus, inimesed ikkagi kas hoiavad raha deposiidis või töö kaotades võtavad säästud kasutusele,» tõdes Kivinurm-Priisalm.

Nende jaoks, kel on investeerimiseks vaba raha, on aga tema sõnul praegu palju huvitavaid võimalusi. «Kõige huvitavamad võimalused on aga kahjuks Eestist väljaspool,» nentis ta.

Eesti valuuta ja kulude tase on Kivinurm-Priisalmi sõnul üle hinnatud, seetõttu on Eesti frmade konkurentsivõime Euroopas täna madal. «Peame kiirelt läbi tegema deflatsiooni ehk hindade langetamise, et Eesti majandus saaks uue hoo sisse ega muutuks ELi vaeseks ääremaaks,» arvas ta.

Paremateks investeerimisvõimalusteks peab Avaroni juht praegu valitsuste ja suurettevõtete võlakirju, aktsiaturgudel telekomi-, farmaatsia-, energiafirmasid. Kõige suuremad võitjad on kasvu taastudes nõrgenenud valuutaga riikides tootvad eksportijad, kelle põhiturg on Euroopa Liit, kinnitas ta.

Sampo Life’i investeeringute juhi Paul Lukka sõnul on euroala korporatiivvõlakirjaturgudel tekkinud tootlustasemed, mille sarnaseid pole nähtud aastaid - marginaalid on võrreldes valitsuste võlakirjadega viiekordistunud.

Praegusel hetkel pakuvadki tugeva krediidireitinguga korporatiivvõlakirjad tema sõnul parimat riski-tulu suhet ning võiksid leida koha stabiilset tootlust ootava investori portfellis.

Väiksemate summade puhul tasub Kivinurm-Priisalmi sõnul siiski vaadata kodumaiseid firmasid, mida paremini tuntakse, või minna välisturgudele läbi fondide või indeksfondide. «Tihti investoritel puudub aeg ja kogemused välisturgudel, seega fondid on parem viis,» märkis ta.

Ka Lukka tõi ühe stabiilse kasvuga investeeringu võimalusena välja fikseeritud intressiga fondid.

Investeerimishoiused on järgmise kahe aasta jooksul Kivinurm-Priisalmi sõnul out, kuid näiteks Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuure sõnul on huvi seda liiki hoiuste vastu viimased 1-2 aastat tõusnud väga suureks, sest need annavad kliendile võimaluse osa saada aktsiaturgudel toimuvatest muutustest, muretsemata samas oma investeeringu põhiosa saatuse pärast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles