Noore kogemus – 1,5 kuud tööl 13 euro eest

Foto: SCANPIX

Mullu suvel ühes Tallinna söögikohas ettekandjana raha teeninud neiu sai 1,5 kuu palgaks 13 eurot ja sedagi töövaidluskomisjoni abiga. Restoraniomanik lubab, et pärast firma pankrotti saab ta ka ülejäänud töötasu.

«Kohe alguses oli töölepinguga jama ja esimesel kuul ei saanud ma seda kätte,» rääkis mullu mai keskel Tallinnas asuvasse restorani Campanula tööle läinud 19-aastane tudeng Rita (nimi muudetud, toimetusele täisnimi teada).

Tööle minnes lubati talle tunnitasuks 2,9 eurot neto, kuid suure kauplemise peale kätte saadud töölepingus oli kirjas märksa väiksem summa – 2,4 eurot neto. «Noore inimese jaoks on see märkimisväärne summa,» kommenteeris ta kahanenud palganumbrit ning tunnistas, et seda numbrit teades poleks ta ehk tööle läinudki. Kuigi esialgu lubas restoraniomanik Marina Mäll, et esimene palgapäev on alles juulis, sai neiu enda sõnul «suure väljapressimise peale» maikuu palga kätte juunis.

Küll tekitas maksuametnikuks õppival neiul küsimusi, miks oli rahaülekandel märgitud selgituseks leping. «Küsisin talt üle, miks seal on kirjas leping ja kas minu eest on maksud tasutud, ta kinnitas, et kõik maksud on makstud.»

Kui Rita juulis herilase käest jala alla nõelata sai ja haiguslehte soovis võtta, siis selgus, et tegelikult polegi tal võimalust seda saada, kuna ametlikult ta ei tööta. Seepeale otsustas neiu tähtajalise töölepingu erakorraliselt üles öelda. Palk seni tehtud töö eest aga jäi saamata.

«Ta (Marina Mäll) ütles, et tal ei ole ressursse, et seda välja maksta,» meenutab neiu vestlust restoraniomanikuga. Kui ka paari nädala pärast loodetud palk ei laekunud, siis pöördus neiu töövaidluskomisjoni, mis mõistis tema kasuks välja ligi 498 eurot, millest on tänaseks Ritani jõudnud 13 eurot. «Sügisel kogemata märkasin, et 13 eurot oli tulnud. Ilmselt oli see summa olnud firma arvel ja kohtutäitur kandis selle mulle üle,» tõdeb neiu.

Söögikohtades levinud praktika

Töövaidluskomisjoni abil nõudis saamata jäänud palka välja ka söögikoha juhatajana tööl olnud Mari (29), kes samuti oma nime leheveergudel näha ei soovi.  «Ma seal väga kaua ei olnudki, sest kogu see asi tundus kahtlane,» rääkis naine. Tööle minnes lubati talle enam kui 1000-eurost palka, tegelikult sai ta 1,5 kuu töötamise eest kätte 400 eurot. Ka talle tehtud ülekandel oli selgitusena märgitud «leping», kuigi naise sõnul töölepingut temaga ei sõlmitud.

Hetkel  ühes teises toitlustusasutuses töötav naine tunnistab, et tegelikult on töölepingute sõlmimata jätmine toitlustuses tavaline ning tema hinnangul tehakse nii pea kolmandikus söögikohtades. «Aga mulle on see esmakordne kogemus, sest sinna minnes ma uurisin ta (restoraniomaniku – toim) tausta. Tal oli siis veel Klafira olemas, mis oli teada-tuntud koht vanalinnas,» tunnistab naine. Ta lisab, et ettevõtja tausta uurides ei tekkinud tal mingeid kahtlusi. «Ta on selles äris nii kaua olnud, Klafira oli üle linna vene restoran. Ma ei oleks iialgi osanud arvata, et ta nii teeb,» tõdeb naine. Töövaidluskomisjoni poolt talle välja mõistetud ligi 1300 eurost pole naine siiani midagi kätte saanud, kuigi asjaga tegeleb kohtutäitur.

Töötukassa maksab saamata palga

«Tänaseks on meie firma pankrotis ja sellepärast see olukord tekkiski,» ütles restorani Campanula omanik Marina Mäll. Ta kinnitas, et töötajad saavad oma väljateenitud palga töötukassast kohe kätte, kui ettevõtte pankrot on välja kuulutatud. «Pankrotiistung on juba täna (21. märtsil – toim), pidi olema varem, aga kohtunik oli haige,» rääkis ta. «Kui firmal ei ole vara, siis riik hüvitab selle (saamata jäänud töötasu -toim), sest me oleme maksnud makse,» lisas ta.

Kuigi Tarbija24ga rääkinud Rita kinnitusel otsustas ta lepingu ennetähtaegselt üles öelda, kui avastas, et tal ei ole ravikindlustust, siis omaniku sõnul oli asi teistmoodi. Nimelt olevat ennetähtaegse ülesütlemise põhjuseks olnud asjaolu, et neiu pidi tõstma lauda, kuigi talle ei olnud tehtud sellealast tööohutuskoolitust.  «Esimese kuu palga sai ta kätte, aga teist ei saanud, sest firmal seda raha enam ei olnud,» rääkis Mäll ja täpsustas, et varsti pärast neiu lahkumist öeldi firmale üürileping üles. «Meil lihtsalt ei olnud mingeid võimalusi,» rõhutab ta. Mälli sõnul esitas ta ise pankrotiavalduse.

Tööinspektsioonist öeldi, et töövaidluskomisjoni on laekunud  OÜ Stimonti kohta kolm avaldust, millest kaks olid sama töötaja omavahel seotud avaldused.

Teenindajana töötanud naine ütles komisjoni kinnitusel töölepingu erakorraliselt üles talle ravikindlustuse mittevormistamise, tööohutuseeskirjade mittetutvustamise, talle koolituse mittevõimaldamise ja sageli einetamise vaheaja võtmise võimaluse puudumise tõttu. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt peab ettevõtte talle maksma  498, 55 eurot.

Suulise lepingu alusel töötanud Mari esitas töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuded, viidates tööandja poolsele kohustuste rikkumisele. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt peab ettevõtte talle maksma  1294,35 eurot.