Kaubamaja peab rõivaste järelmüüki mõeldamatuks
12. mai 2009, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel nõustub Elioni juhatuse esimehe Valdur Laidi ideega, et kaupade taaskasutust peaks soodustama, kuid ei pea rõivaste järelmüüki Kaubamaja juures mõeldavaks.
Elioni juhatuse esimees Valdur Laid käis Minu Eesti mõttetalgutel välja mõtte, et kõigil jaekaubandusega tegelevatel ettevõtetel võiks olla ka koht, kus turustada oma kaupu teisel ringil.
Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel rääkis Tarbija24.ee'le, et nemad pole sellist asja kunagi plaaninud. «Rõivakaubanduses ei oleks see kindlasti mõeldav - see asi näeks siis välja nagu laenutuskontor,» arvas Parel.
«Küll aga on meil olemas suurepärane organisatsioon nagu Uuskasutuskeskus, kellega koostööd võiks küll kaaluda,» rääkis Parel. Tema sõnul on tegelikult juba mitu korda kokku saadud ja mõeldud, milline koostöö võiks olla, et sellest võidaksid mõlemad pooled.
Praegu lähevad huvid Pareli sõnul paraku veidi vastuollu, kuid räägitud on koostööst, kus Kaubamaja suunaks Uuskasutuskeskusesse inimesed, kes on oma riided ära kandnud.
«Meil on palju ostjaid, kes ostavad moekaupa, mida kantakse üks hooaeg,» rääkis Parel. Nii olekski hea kutsuda neid üles seda kaupa äraviskamise asemel Uuskasutuskeskusesse viima ehk siis koostöö oleks pigem turunduse poole pealt, mitte äriline.
«Ma isiklikult ei arva, et teisel ringil olev kaup tingimata kehvem on kui esimese ringi oma,» lisas Parel. Samuti arvas ta, et tarbimisbuumi möödumisel esitavad inimesed üha rohkem endale küsimust, kas tõesti on seda asja vaja või saab hakkama ka ilma selleta.
«Ma arvan, et tulevikus me hakkame rohkem sarnanema Põhjamaadale, et ei ole kõige olulisem see, mis sul särgi peal kirjas on,» lisas Parel.
Tehnika järelmüük on mõeldav
Samas ei tea Enn Parel enda sõnul praktikat, kus rõivamüüja võtaks riided kasutatuna tagasi. «Tehnikakaupade puhul ma kujutan seda täiesti ette, sest kasutatud tehnikakaupadel on olemas reaalne järelturg,» märkis Parel.
Kasutatud rõivaste järelturg põhineb aga Pareli sõnul enamasti heategevusel - inimesed annetavad need riided tasuta ning jaemüüja ostab need kilode kaupa sisse, sorteerib ja müüb siis soodsa hinnaga edasi.
Tehnika puhul ei ole Pareli sõnul järelmüük mõeldamatu, kuid Kaubamajal pole siingi kunagi olnud mõtet ega huvi selles nišis katsetada. Nimelt on kasutatud tehnika müüjaid Pareli sõnul Eestis päris palju ja seehulgas ka suuri poode, Kaubamaja profiili ja praeguste arengumõtetega ei lähe aga selline suunitlus tema sõnul kokku.
Seisma jäänud kaupa müüb Kaubamaja praegu odavalt oma leiupoes. Kui inimesed tagastavad poodi aga näiteks defektiga rõivaid, siis sõltub nende saatus suuresti kogusest. Kui defektiga on paar-kolm toodet, siis saadakse Pareli sõnul tarnijalt kreeditarve ja müüakse tooted soodsalt maha leiupoes. Kui tegemist on defektse partiiga, saadetakse see tervenisti tarnijale tagasi.
«Defektiga tooteid on keeruline müüa. Kui hinnata 90-95 protsenti alla, siis saab lahti,» märkis Parel. Defektiks, mis toote müüki ka ülisoodsa hinnaga pärsib, võib tema kinnitusel olla ka puuduolev nööp või katkine lukk, mida oleks tegelikult kerge välja vahetada.