Kuidas valida parimat kanamuna?

Talleggi tervisemunad, 10 tükki – 1,62 eurot (Prisma)

FOTO: Liis Treimann

Tervisemunad, seleenimunad, ökomunad, eriti kollased munad – tänapäeval on keeruliseks muutunud isegi kanamunade valik, ometi on väljanägemine kõigil üks. Maaülikooli teadlase kinnitusel ei pruugi uhket tiitlit kandev muna erineda kvaliteedilt eriti tavalistest kanamunadest.

Seleenimune müüb Linnu Talu, selle ärijuhi Jarno Hermeti kinnitusel on seleeniga rikastatud munades kaks korda rohkem looduslikku seleeni kui teistes munades. Hermet lubab, et seleenimunade söömine lükkab näiteks edasi vananemisprotsessi ja tugevdab immuunsüsteemi.

«Seleeni antakse kanadele söödaga ning topeltkogus seleeni ongi söötade ainus erinevus,» selgitas Hermet. Muus osas ei erine seleeniga munad teistest munadest.

Eesti Maaülikooli veterinaarteadlane emeriitprofessor Harald Tikk kinnitab, et seleenisisaldus on sööda tõttu tõesti nendes munades suurem. «Selles ei tasu kahelda,» ütleb ta. Küll aga tuleks veidi skeptilisemalt suhtuda reklaamlausesse «eriti kollase rebuga muna».

Tööstuses lisatakse söödale Tiku kinnitusel taimseid värv­aineid – karotenoide. Näiteks lisatakse kuldkollast värvi munarebu saamiseks söödale jahvatatud paprikat. «See on küll looduslik, aga värvitud rebu ei ole sellegi poolest grammigi parem,» kinnitas Tikk.

Kui Tallegg väidab, et kollased munad on E-vitamiini rikkad, sisaldades 3,6 korda rohkem E-vitamiini kui tavalised kanamunad, siis Tikk kinnitab, et E-vitamiin rebu kollasemaks ei muuda. Talleggi «kollased munad» võivad küll E-vitamiini rikkad olla, kuid siis on söödas lisaks värvainetele veel ka E-vitamiini. Loomult kollased munad E-vitamiini rohkem ei sisalda.

Erisöödaga toidetakse ka neid kanu, kes munevad «tervisemune». «Tervisemunade sööt on linaõli sisaldusega, et tõsta Omega-3 rasvhapete sisaldust munades,» kinnitas Talleggi turundusjuht Triin Kõrgmaa, kelle kinnitusel sisaldab üks Talleg­gi tervisemuna 400 milligrammi Omega-3 rasvhappeid.

Emeriitprofessor Tiku kinnitusel on linaõliga võimalik tõsta Omega-3 rasvhapete sisaldust umbes neli korda. «60-grammine muna sisaldab normaaltingimustes umbes 80 milligrammi Omega-3 rasvhappeid,» selgitas Tikk.

Ökokanasid kasvatava osaühingu Äntu Mõis juhatuse liige Jüri Sild lubas, et ökokanade munad maitsevad paremini ja see tuleneb just Omega-3 ja Omega-6 rasvhapete suhte ja sisalduse erinevusest.

Ökomunasid munevad vabapidamisega kanad. «Kanad on kanala põrandal ja soojal aastaajal päeval õues tarastatud alal. Öösel magavad kanalas õrrel,» selgitas Sild.

Tikk aga ütles, et puuris munetud munal ja ökomunal tegelikult suurt vahet ei ole. «Aga muidugi on kanal tore ringi käia ja siblida. Erinevust muna lõhnal, maitsel või koostisosadel sellepärast ei ole,» kinnitas Tikk.

«Õues liikumine on vajalik nii liikumisvajaduse rahuldamiseks kui ka võimaliku karjasisese stressi vältimiseks. Linnud saavad välialal siblida, leides sealt ka toitu, nagu rohi, ussid ja putukad,» lisas Eesti Maaülikooli Mahekeskuse teadur Elen Peetsmann.

Muna kvaliteet sõltub Tiku sõnul söödast, mitte kana eluviisist. «Tegelikult on kõik kanamunad tervislikud,» kinnitas ta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back