Eestimaalased söövad pühade ajal 2 kuni 4 muna

Kanamunad.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Maxima kaubandusketi läbiviidud internetiküsitluses selgus, et enamik eestlasi kulutab pühade ajal peolauale 25 kuni 50 eurot ning sööb kaks kuni neli muna.

Andmed pärinevad internetiküsitlusest, mille Maxima kaubanduskett viis läbi kõigis kolmes Balti riigis ja milles osales enam kui 4000 vastajat.

«Viisime Balti riikides läbi küsitluse, et uurida, kas lihavõtete tähistamise tavad on meil naaberriikidest erinevad ja millised on meie klientide ootused. Vastuste analüüsist selgus, et lihavõtete tavad on küll kolmel naabril üsnagi sarnased, kuid on ka teatud erinevusi. Näiteks Eestis ei tähista me lihavõttepühi nii laiaulatuslikult nagu Lätis ja Leedus,» märkis Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid.

«Leedukad jälle ostavad lihavõttepühade puhul oma lähedastele ja sugulastele rohkem kingitusi. Lisaks munadele ja šokolaadijänestele kingitakse seal ka eksklusiivsemat toidukraami,» lisas Erilaid.

Kõigis kolmes riigis ei puudu kindlasti peolaualt värvitud munad. Eestis kasutatakse enam poevärve ja ostetakse rohkem juba värvitud mune. Lätis ja Leedus värvitakse neid enam naturaalsel meetodil, kasutades selleks erinevaid rohttaimi, sibulakoori või vaha.

Küsitluse tulemuste analüüsist selgus, et kõige enam mune söövad lätlased: peaaegu pool küsitletutest on võimelised sööma peolauas enam kui neli muna. Umbes kaks kolmandikku küsitletud eestlastest sööb kuni neli muna, aga 37 protsendile leedulastest piisab ühest-kahest.

Eestis hakatakse lihavõteteks tõsisemalt valmistuma valdavalt kuni paar päeva enne pühi. «Siis minnakse kauplustesse valima, millest toitu valmistada ning ostetakse munad,» ütles Erilaid.

«Seda kinnitab ka munade müügi järsk kasv viimastel päevadel. Kui tavanädalal müüme Maxima kauplustes Eestis kokku ligi 100 000 kümnest karpi mune, siis sel nädalal tõuseb läbimüük juba 350 000 karbini. Mullu, kui munade hind oli nende defitsiidi tõttu ligi kaks korda tänavusest kõrgem, müüsime pühade nädalal vaid 200 000 karpi,» meenutas avalike suhete juht.

Balti riikides valmistutakse pühadeks erinevalt. Kui eestlased ja lätlased piirduvad laua katmisel roheliste taimede ja lõikelilledega, siis enam kui kolmandik Leedus küsitletutest märkisid, et sel aastal soetatakse palju uusi pühadekaupu, nagu temaatilised laudlinad, lillepotid, nõud, munaalused ja muud kodukaunistused.

Eestis istub pühadelauda 60 protsendil kodudest kuni neli inimest. Enam kui pooled küsitletud lätlastest ja leedulastest märkisid, et püha tähistatakse koos nelja kuni kaheksa lähedase inimesega.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles