Omavastutus tuleb osale kindlustusklientidest üllatusena
13. mai 2009, 16:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ergo kindlustuse andmetel tuleb omavastutus ehk summa, mis jääb kahju hüvitamise korral inimese enda kanda, osale klientidest üllatusena, kuigi see on kindlaks määratud igas lepingus.
Ergo kindlustuse kommunikatsioonijuht Anu Vahtra-Hellat rääkis Tarbija24.ee'le juhtumist, kus kodukindlustuse klient saatis firmale vihase kirja, et kuigi tema kindlustuslepingu omavastutus oli 3000 krooni, ei hüvitatud talle vanamoodsa ukseluku lõhkumisel tekkinud 800-kroonist kahju.
«Inimene oli pahane, et hoolimata mitmesajatuhandekroonisest kindlustussummast ning 600-kroonisest aastamaksest ei hüvitanud me kahjujuhtumit,» rääkis Vahtra-Hellat.
See kiri on tema sõnul ilmekaks näiteks, et kindlustuse olemus jääb inimesele hämaraks.
Varakahjude osakonna juhataja Erko Makienko sõnul tuleb ette nii seda, et inimesed imestavad kahjujuhtumi korral, et omavastutus on üldse olemas, kui ka seda, et küsitakse, miks on omavastutus nii suur või miks ei hüvitatud kogu kahjusummat.
Samas lepingut sõlmides saab iga inimene ise valida omavastustuse suuruse ning sellest oleneb ka kindlustusmakse suurus.
«Omavastutuse summat valides peab inimene arvestama oma rahalise valulävega. Kui pere-eelarve on väike ning ka kindlustussumma väike, siis tasub ka omavastutus valida pigem paari-kolme tuhande piires,» selgitas Makienko.
Kui aga kindlustatav vara on hinnaline ning olulisemad on pigem väiksemad igakuised kulud kindlustusele, siis tasub tema sõnul ka omavastutust suurendada. «Mõlemal juhul on oluline, et inimesed teadvustaksid, et see summa tuleb kahju juhtudes endal ka kanda,» lisas ta.
Kahjukäsitlusse pöördunud klientide igakuise rahulolu-monitooringu põhjal võib Anu Vahtra-Hellati sõnul üldistatult väita, et aastas tuleb ette umbes 200 klienti, kes ei mõista, miks kahjuhüvitis vähenes omavastutuse võrra. «Seda nii lepingu sõlmimisel kui kahjukäsitluses jagatud selgitustele vaatamata,» märkis Vahtra-Hellat.
Üheks meelepaha põhjuseks võib tema sõnul pidada seda, et kindlustuslepingu sõlmijad ei süvene lepingu üksikasjadesse ja siis on soovmõtlemine «ma ei pea kahju korral midagi maksma» kerge tekkima. Veel üheks põhjuseks võib tema hinnangul olla ka vaba raha puudus, mis teeb omavastutuse sisse jäävate kulude hüvitamise varasemast keerukamaks.
RSA Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Eero Linki sõnul on neilgi esinenud juhtumeid, kus omavastutusest ei saada aru, kuid siiski on selliseid probleeme aina vähem. Arusaamatuste peamiste põhjustena nimetas ta kindlustusvõtja vähest kogemust või lepingu sõlmimist kiirustades.
If kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Argo Karo sõnul nende kliendid üldiselt teavad omavastutuse põhimõtet.
Näiteid omavastutuse ja kindlustusmakse suhtest
150-ruutmeetrise elumaja kindlustamine maksab sõtuvalt omavastutuse suurusest umbes 151 - 200 krooni kuus, seega on 1000 või 10 000 krooni suuruse omavastutuse korral vahe kindlustusmakses umbes 600 krooni aastas.
Enamlevinud automarkidest Madza 3 väikseima ja kalleima omavastustuse valik muudab kindlustusmakset umbes 2500 krooni aastas: 2000-kroonise omavastustuse korral aastane kaskokindlustus 8900 krooni, 10 000-kroonise omavastustuse korral 6440 krooni.
Allikas: Ergo