Pangad plaanivad paroolikaardi matuseid
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
13. mai 2009, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese internetipanga autentimisvahendina kasutusele võetud paroolikaardid võivad peagi saada ajalooks. Tuleval esmaspäeval kahaneb nende päevane makselimiit 3000 kroonini ja pangad loodavad, et see samm sunnib inimesi paroolikaartidest lõplikult loobuma.
Korduvkasutusega paroolikaardid ilmusid koos internetipangandusega 1996. aastal ja praegu peavad eksperdid neid kõige lihtsamaks ning madalaima turvalisusega autentimisvahendiks.
Varguseks peab paroolikaardi kasutajalt saama koodid ja selleks on mitu üsna kerget võimalust, näiteks kaart viivuks näpata, teha koopia või kasutada elektroonilist pealtkuulamist. Teabe näppamine lohakalt ja väheteadlikult pangakliendilt on arvutimaailmas kodus kurikaelte jaoks üks lihtsamaid asju.
Sel lihtsal põhjusel peavad pangad paremaks paroolikaardid maha matta ning maksete päevalimiite on sel põhjusel alandatud juba 2007. aastast alates. Siis vähendasid pangad limiiti 10 000-le kroonile ning see sundis paroolikaartidest loobuma ettevõtteid. Mullu kahanes limiit 5000-le kroonile ja seda muutust tunnetasid ka eraisikud.
Esmaspäeval, 18. mail ootab järgmine samm. Paroolikaartide makselimiidi alandamine 3000-le kroonile peaks mõtlema panema kõiki, kes veel ajaloohõngulist autentimisvahendit kasutavad. Talvisel perioodil võivad juba korteri kommunaalmaksed limiidi piirini küündida ning korduvkasutatava paroolikaardiga seda makset internetipangas enam teha ei saa. ID-kaardi, Mobiili ID või PIN-kalkulaatori soetamine tundub vältimatu.
Sarnasele mõttekäigule loodavad pangad ja seetõttu pole neil plaanis paroolikaartide makselimiiti neljandat-viiendat korda alandada. 3000-kroonine päevalimiit on piisav paroolikaartide väljasuretamiseks.