Üleslöödud romud võivad tänavailt kaduda

Eelmisel nädalal avaldas maanteeament terve rea fotosid avariilistest autodest, mis on taastatud väliselt sõidukõlbulikeks, kuid pahatihti ei ole sellised sõidukid siiski ohutud.

FOTO: maanteeamet

Majanduslikel kaalutlustel taastatakse avariilised sõidukid pahatihti turvalisuse arvelt kompromissile minnes.

Kui praegu saab avariis tugevasti viga saanud sõiduki endale oksjonilt soetada igaüks, siis tulevikus võivad sellistel enampakkumistel osaleda vaid litsentseeritud autolammutustöökojad. Nii loodetakse veelgi vähendada kes teab kuidas üles löödud autode pääsemist tagasi liiklusesse.

«Kõige suurem probleem ongi piiri tõmbamine, milline auto on taastatav ja milline mitte,» tõdes Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits. Ta lisas, et tegelikult on kõik autod taastatavad. «Lipsu ümber võib ülikonna ka teha,» tõdes ta.

Ernitsa sõnul käib juba pikemat aega koos töögrupp, mis püüab välja töötada ühiseid põhimõtteid, milliste vigastuste puhul ei tohiks sõiduk enam kunagi maanteedele naasta, kuid kokkuleppele jõuda on keeruline. Ta tõi näite, et enamik 50 protsendi ulatuses hävinud autodest on tegelikult väga hästi taastatavad. «Kui me võtame 13 000 – 14 000 eurot maksva keskklassi auto, mis on 50 protsendi ulatuses viga saanud, siis 6000–7000 eest saab teha juba suhteliselt suure remondi. Seal ei ole tehniliselt midagi väga keerukat,» tõdes ta.

Ernitsa sõnul võib ka väga kahjustatud auto nii taastada, et turvalisuse osas ei ole vajakajäämisi. Iseküsimus on, mis see maksma läheb ning kas seda tehakse korralikult. «Et need osad, mis on vaja välja vahetada, ka vahetakse, mitte ei taastata,» toonitas ta ja lisas, et kuna osa detailide väljavahetamine on kallis, võib auto ülesputitajatel olla suur huvi selliseid osi pigem taastada. Mõningaid autoosi, näiteks veermikdetaile või erimetallidest kerekandekonstruktsioone, ei tohigi taastada.

Praegu kehtib olukord, kus kindlustusandja paneb avariilise sõiduki oksjonile ning selle soetamiseks on igal soovijal vaba voli. Mõnikord aga jätab autoomanik avariilise sõiduki endale, mitte ei anna seda kindlustusele üle ning siis ei tea Ernitsa sõnul enam keegi, mis sellest romust edasi saab. «Mõte on seda süsteemi muuta nii, et teatud kahjustuste korral ei saa neid osta mitte enam igaüks, vaid ainult litsentseeritud autolammutustöökojad, mis tagavad, et need juppideks lammutatakse ja romud enam kunagi liiklusse tagasi ei pääseks,» rääkis Ernits.

Millal uus kord jõustuda võiks ning milliseid õigusakte on selleks vaja muuta, on Ernitsa sõnul praegu vara veel rääkida.

«Avariiliste sõidukite müügikorra muutmise küsimus on üks osa võimalikust muudatusest seoses teemaga, millistel tingimustel tohiks liiklusõnnetuses osalenud sõiduki uuesti liiklusesse lubada,» rääkis majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda. Sel teemal kohtuti esimest korda eelmise aasta suvel ning nendes aruteludes osalevad lisaks majandusministeeriumile ka keskkonnaministeeriumi, maanteeameti, politsei- ja piivalveameti, liikluskindlustuste fondi, autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu ning autolammutuste liidu esindajad. «Kohtumistel arutati üldisi kokkupuutekohti ning võimalikke edasisi tegevusi. Seetõttu on veel väga vara rääkida võimalikest seadusemuudatustest ja nende jõustumisest,» kinnitas Ruuda.

«Üldiselt seisneb probleem asjaolus, et kehtivate nõuete kohaselt tohib sõidukeid lammutada ning sellega seoses tekkivaid ohtlikke jäätmeid käidelda üksnes vastavat litsentsi omav ettevõte,» rääkis Ruuda. Ta lisas, et samas puudub kindlustusandjal hetkel kohustus müüa selline avariiline sõiduk, mida ei ole võimalik taastada liikluses osalemiseks, vastavat litsentsi omavale ettevõttele.

Keskkonnaministeeriumist öeldi, et avariilisi sõidukeid ei taastata enamasti majanduslikel põhjustel täielikult kõikidele nõuetele vastavaks ja sellest tulenevalt võivad sellised sõidukid kujutada liikluses suurt ohtu. «Omalt poolt saame öelda, et jäätmeseadust ei ole vaja muuta, küll aga on tulevikus vaja paremini reguleerida liikluskindlustusettevõtete töökorraldust oksjonite korraldamisel, et vältida avariiliste sõidukite sattumist liiklusesse läbi oksjonite,» selgitas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Pille Rõivas.

Kuigi eelmisel nädalal avalikustas maanteeamet šokeerivad fotod romudest, millele on antud taas auto välimus, on Ernitsa sõnul praegu olukord võrreldes kasvõi viie aasta taguse ajaga märksa parem. «Lihtne pettus enam läbi ei lähe,» kinnitas ta. Kui kindlustus maksab kannatanule raha välja ja sõidukit ei taasta, jõuab info selle kohta ka maanteeametisse.

«Mitte kõikides riikides ei ole selline info avalik, näiteks Saksamaal seda avalikustada ei tohi,» rääkis Ernits.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back