Üliõpilaskondade liit: haridus peaks jääma kärbetest välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Joonas Pärenson ütles, et ehkki riigi kavandatav õppelaenu intressidelt tulumaksutagastuse kaotamine väga kõvasti üliõpilaste rahakoti pihta ei löö, teevad siiski haridusvaldkonna kärped liitu murelikuks.
«Otseselt see kärbe üliõpilaste sissetulekuid palju ei mõjuta, kuid tänases olukorras on ka see mõnisada krooni, mis sealt ära võetakse, siiski üsna oluline,» sõnas Pärenson. Õppelaenu intresside tulumaksutagastus on sõltuvalt laenusummast kuni 600-700 krooni aastas.
«Aga valitsuses on arutlusel muid kärpekohti, mis teevad meid murelikuks,» ütles ta, lisades, et peab silmas rahandusministri ettepanekut minna 2014. aastaks Eestis üle üldisele kõrghariduse õppemaksule.
«Kogu haridusvaldkond peaks olema riiklik prioriteet, mida ei tohiks kärpida,» arvas Pärenson.
Õppelaenu võtnud endised tudengid tulumaksutagastuse kaotamises väga suurt traagikat ei näe. «Kuskilt peab ju eelarvet kärpima,» leidis pangatöötaja Piret Laidvee. «Ega oma igapäevatuludes sellega väga ei arvesta ju,» leidis ta. «Kui eluaseme soetamise laenumaksete intressidelt enam tulumaksu tagasi ei saaks, oleks see suur laks. Õppelaenude summad aga ei ulatu sellistesse kõrgustesse nagu kinnisvara laenude omad,» lisas ta.
«Eks igasugused tagastused ja ühekordsed toetused ja muu selline on pigem nagu boonus, mitte sissetuleku allikas,» märkis teine.
Teadustöötaja Marko Sõmer nentis, et meeldiv uudis see muidugi pole. «Ikka on kahju kui mingist rahast ilma jäetakse. Samas ei ole ma selle tagastusega kunagi konkreetselt arvestanud, seega ei saa öelda, et see uudis mind just väga valusalt puudutaks,» lisas ka tema.
Postimees.ee uudist kommenteerinud lugeja leidis aga, et riik suhtub sellise käitumisega ebavõrdselt kõrgharidust omandavatesse noortesse võrreldes nendega, kes varakult tööle lähevad. «See, kes läheb kohe peale keskkooli, põhikooli tööle ja saab endale ehitajana töötades eluaseme lubada, sellele makstakse intressid tagasi. Need, kes käivad kõrgkoolis, omandavad hariduse, töötavad kõrgharidust nõudval ja keskmise palgaga töökohal, neile loobitakse veel kaikaid kodaratesse. Tõesti, tehke kõrgharidus tasuliseks, ja lõpetage mittevarakatest peredest pärit noortele illusioonide loomine, et meil on demokraatia.»
Rahandusministeeriumi koostatud eelnõu järgi muudetakse tulumaksuseadust nõnda, et tulevikus ei saa õppelaenu intressidelt enam tulumaksu osa tagasi. Tulumaksusoodustuse kaotamine tähendab riigile 25 miljoni kroonist võitu alates 2011. aastast.
Õppelaenu piirmäära tõsta ei tohi
Pärensoni sõnul on üliõpilaskondade liit palju põhimõttelisem õppelaenu piirmäära tõstmise osas. «Kava järgi tahetakse õppelaenu maksimaalset piirmäära tõsta 60 000 kroonini, siis meie oleme jäigalt seisukohal, et seda ei tohiks tõsta, sest juba praegu on palju noori, kes ei suuda võetud õppelaenu tagasi maksta.» Praegu on õppelaenu maksimumäär 30 000 krooni õppeaastas.
«On palju noori, kes laenu võtmise ajal sügavalt järele ei mõtle ja kasutavad seda suures osas eluasemekulude katteks, mitte niivõrd õppemaksuks. Kui ülikool lõpetatud, siis avastad, et väga keeruline on seda summat tagasi maksta,» kirjeldas Pärenson.