Mida teha, et katus tormile vastu peaks?

2010. aasta augusti torm viis Haljalas kortermajalt katuse.

FOTO: Raigo Pajula

Selleks et tormiga katus lendu ei tõuseks, tuleb see korralikult kinnitada. Iga katusekatte puhul on omad nipid ja nõuded, kirjutab Katuse Asjatundja OÜ juhataja Peeter Kärp.

Õnneks ei juhtu seda sageli, aga siiski kahetsusväärselt palju. Lühidalt ja lihtsustatult kokku võttes hakkab katus või katusekatte osa lendama sel juhul, kui kogu katusele ehk katusekattele ja kandekonstruktsioonile või selle osale (näiteks üksik katusekivi, eterniitplaat või profiilpleki paan) mõjuv tuulejõud ületab katusekonstruktsiooni või katusekatte üksiku elemendi kinnituste vastupanuvõime.

Kuna viimastel aastakümnetel on tormid sagenenud ning katuse uuestiehitamine on kallis ettevõtmine, peaks kindlasti kaasnevasse ohtu tõsiselt suhtuma.

Valmivad katuseehitusstandardid

Peamised põhjused, miks näiliselt lihtsale põhireeglile vaatamata katused siiski pahatihti lendavad, on näiteks põhjendamatu kokkuhoid hoone projekti pealt või madala kvaliteediga projektid. Probleemina võib välja tuua ka ühtse riikliku standardi, reeglite puudumise ning katusekatte- ja katusekonstruktsiooni ehitajate kutsehariduse madala taseme. Samuti puudub toimiv katuseehitajate tarifitseerimise süsteem. Ehk siis samad põhjused, mis on probleemiks kogu Eesti ehitus- ja projekteerimismaastikul.

Lähikuudel peaks osa neist probleemidest lahenduse saama. Rahvuslikud katuseehitusstandardid peamiste viilkatuseliikide osas (plekk-katused, kivikatused, eterniitkatused) saavad valmis hiljemalt selle aasta lõpuks. Sügisest hakatakse

Haapsalus õpetama esimest katuseehituseriala, milleks on katuseplekksepa õpe. Loodetavasti suudetakse järgmise talve jooksul kehtestada ka katuseehitajatele toimiv kutsestandardite süsteem. Aga seni peaks katusekattematerjalide kinnitamisel ja katusekandekonstruktsiooni kinnitamisel kandvatele seintele lähtuma olemasolevatest projekteerimisnormidest ja katusematerjalitootjate-müüjate nõuannetest ning tervest mõistusest.

Tuulekoormus katuse eri piirkondades on väga erinev. See on suurem katusekatte nurkades, äärtes ning läbiviikude ümber. Samuti sõltub tuulekoormus hoone kõrgusest ning hoone asukohast.

Kuigi katusekattematerjalide kinnitusvahendid on erinevad, on ühtne nõue, et need peavad olema valmistatud korrosioonikindlast metallist ning nende tugevus peab vastama katusematerjali tükile mõjuvale koormusele.

Näiteks profiilplekk-katuseid kinnitatakse kruvidega, mille korrosioonikindlus peab olema sama või parem kui katusekatteplekil. Soovitav on kasutada roostevabu kruve. Valtsplekk-katused kinnitatakse valtsiklambritega. Sobivad roostevabad klambrid või siis katuseplekiga samast materjalist klambrid. Pikemate paanide korral, mis ületavad 10 meetrit, tuleks kasutada libisevat valtsiklambrit. Klambritega kinnitatakse ka metallsindlid ja -soomused, iga plaadi kohta üks kinnitus.

Kinnita korralikult

Eterniitkatustel kasutatakse kinnitamiseks tihenditega katusekruve. Kruvide pikkus sõltub plaadi lainekõrgusest ja peaks ulatuma vähemalt 45 mm roovi. Kinnitama peaks kõik eterniitplaadid neljast nurgast ja lisaks katuseäärtel pikemate plaatide puhul kahe kruviga keskelt.

Katusekivid kinnitatakse spetsiaalsete kinnitusklambritega, mis enamasti on valmistatud roostevabast terasest. Betoonkatusekivide kinnitamiseks kasutatakse ka tsingitud plekist valmistatud klambreid. Harjakivid kinnitatakse samuti spetsiaalsete alumiiniumist harjakiviklambritega, mitte naelte või kruvidega, mis kinnitavad ainult ühe harjakivi otsa.

Kinnitusklambrid on toodetud eraldi igale konkreetsele katusekivitüübile ning need kinnitavad üldjuhul katusekivi alt servast, mis tagab ka katusekivi alumise osa kindla fikseerimise.

Katusekivide kinnitamise tihedus sõltub katusepiirkonnast, samuti hoone asukohast ja katuseharja kõrgusest ning katusekivi tüübist. Eestis keraamilisi katusekive enam ei toodeta, seepärast kasutatakse meil peamiselt Saksamaal toodetud keraamilisi kive. Saksamaal on igal katusekivitootjal spetsiaalsed programmid klambrite kinnitustiheduse määramiseks, seepärast peaks iga professionaalne katusekivimüüja Eestis suutma koos katusekividega kaasa anda skeemi katusekivide kinnitamiseks konkreetsel katusel konkreetses piirkonnas. Juhul kui professionaalset katusemüüjat on raske leida, tuleks kasutada väljakujunenud rusikareeglit – kinnitada tuleks kõik harja-, räästa ja äärereas olevad katusekivid, samuti katusepinnal diagonaalis iga neljas katusekivi.

Kui katusekalle on üle 65 kraadi, tuleks kinnitada kõik reakivid. Harjakivid tuleb alati kõik kinnitada. Kui harja- ja äärekivide paigaldamiseks kasutatakse mörti (eelkõige restaureerimisel), tuleb kivid täiendavalt kinnitada ka kinnitusklambritega.

Olgu korrosioonikindel

Lamekatuste puhul kinnitatakse rullmaterjal läbi soojustuse tüüblitega kandekonstruktsiooni betoonpaneeli või kandva plekkprofiili külge. Kuigi lamekatused tunduvad esmapilgul viilkatustest tormikindlamad, on tänapäevased soojustusega lamekatusekatted kerged lendu minema, kui kinnitused puuduvad.

Samuti tuleb korralikult kinnitada vähem levinud katusematerjalid, nagu puit- ja rookatused, bituumenlaineplaadid ja bituumensindlid. Ka nende katusematerjalide puhul peavad kinnitusvahendid olema korrosioonikindlad. Eriti tihedalt tuleb kinnitada bituumenlaineplaadid, 20–24 naela plaadi kohta, äärtes tihedamini.

Roo- ja õlgkatuste puhul on kõige vähem vastupidavam katusehari ja katuseuukide esised liited, selleks kasutatakse erinevaid materjale. Meil kinnitatakse rookatuse hari malgapuudega, mujal maailmas kasutatakse selleks ka keraamilisi suuremõõtmelisi harjakive (näiteks Hollandis), Taanis vaskplekki ning punutud ja traatvõrguga kaetud harju Suurbritannias.

Katusekonstruktsiooni kinnitamisel tuleb järgida projekti ja euroopalikku head ehitustava, mitte Eesti oma. Müürilatid peavad olema tugevalt kinnitatud kandvatele seintele. Kõige ohtlikumad kogu katusekonstruktsiooni lendutõusmiseks on ühtse plaadi moodustavad katusekatted – väikesemõõtmeliste katusetükkmaterjalide puhul liigub iga katusekivi või -plaat eraldi ning seetõttu ei muutu tuule tõstejõud ohtlikuks kogu katusekonstruktsioonile. Kokkuvõttes võib öelda, et sõltumata katusekattematerjalist, kui see on korralikult ja nõuetekohaselt kinnitatud katuse kandekonstruktsiooni külge ning see omakorda kandvatele seintele, ei tõuse katus ka suurema tormiga lendu. Aga selle saab tagada ainult korralikku projekti ja kompetentset ehitajat kasutades.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles