Sotsiaalminister tõstaks esmalt vajaduspõhiseid sotsiaaltoetusi
16. aprill 2013, 12:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas peab kõige olulisemaks esimeses järjekorras tõsta nende inimeste sotsiaaltoetusi, kes riigi või omavalitsuse tuge kõige enam vajavad. Samas tunnistab ta, et patisentide esindusühingu ettepanek toetusi indekseerida väärib ka ühe võimalusena arutelu.
«Näiteks lastetoetuste puhul oleme mõneprotsendiliste kasvude asemel otsustanud kahekordistada vaesusriski sattunud laste toetuse ning kõigi kolme ja enama lapsega perede toetuse,» teatas sotsiaalminister Taavi Rõivas. «Otsime vajaduspõhise toetamise võimalusi ka teistes valdkondades, sest kiire toetuse kasv abivajajatele aitab ühiskonda tervikuna rohkem kui kõigile mõni protsent lisaks,» lisas ta.
Samuti rõhutas Rõivas, et peab õigeks toimetulekupiiri tõstmist ligi viiendiku võrra, mis aitaks vaesusest välja üle 10 000 leibkonna.
Suurim osa sotsiaalvaldkonna eelarvest - pensionid, on juba iga-aastaselt indekseeritud ning kasvavad vastavalt majanduskasvule ja elukalliduse tõusule, inimeste sissetulekute kasvu tulemusel kasvavad ka vanemahüvitise summad.
Sotsiaalministri sõnul on Eesti majandus kriisist hästi taastumas ning majanduskasv on kõige kestlikum sotsiaalkulude allikas.
Eesti Patsientide Esindusühing (EPE) esitas täna sotsiaalminister Taavi Rõivasele ettepaneku siduda sotsiaaltoetused elukalliduse tõusu ja palkade kasvuga.
«Erinevalt riigikogulaste töötasudest, mis iga-aastaselt reeglina kasvavad vastavalt elukalliduse ning palkade üldisele tõusule, on pea kõik peredele ja puuetega inimestele suunatud sotsiaaltoetused püsinud juba pikka aega muutumatuna,» lausus EPE projektijuht-huvikaitsja Asko Uri.
Nii riigikogu liikmete palgad kui pensionid muutuvad (reeglina kasvavad) iga aasta 1. aprillil vastavalt elukalliduse ning sotsiaalmaksu laekumise aastasele kasvule.
Ühing leiab, et kui sotsiaaltoetusi oleks viimase kümne aasta jooksul indekseeritud samadel põhimõtetel, nagu seda tehakse 2008. aastast pensionitega, oleksid sotsiaaltoetused täna ligikaudu 121 protsenti suuremad. Nii saaksid rohkem kui viis tuhat raske või sügava puudega last täna 80,55 euro asemel toetust 180 eurot kuus. Puudega vanema ja üksikvanema toetused oleksid täna aga 19,18 euro asemel 42,38 eurot.