Kõrged küttearved tegid kolmandiku majarahvast võlglasteks

Korteriühistud on kimpus suurte küttearvetega.

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Kohtla-Järve ja Jõhvi kütte hinna järsust kallinemisest on möödas vaid kaks kuud, kuid korteriühistute olukord on juba niivõrd keeruliseks läinud, et õudusega mõeldakse, kuidas küll soojusenergia säärase hinna puhul edasi elada. Maju ähvardab võlgadesse jäämine ning kõigile on teada, millega see võib lõppeda: VKG Soojus lülitab kütte välja.

Paljude korteriühistute esimeeste sõnul ulatuvad soojaarved 90 protsendini kõigist kommunaalmaksetest ning suures hulgas majades ei suutnud neid täielikult ära maksta kolmandik elanikest, kirjutab Põhjarannik

KÜ Metsapargi 6 esimehe Raissa Fedulova sõnul on majas 40 protsenti korteriomanikest võimalikud võlglased. «Veebruaris olid soojaarved 64 protsenti kõigist ühistu maksetest, minu korteris isegi 67 protsenti. Märtsis 68 protsenti, minul aga 71 protsenti,» räägib ta. «Kui pensionär saab 300 eurot, siis jääb talvel pärast kõigi maksete tasumist toidu, ravimite ja muude vajaduste tarvis heal juhul 100 eurot. Paljud aga ei saagi 300 eurot,» tõi ta näite.

Outokumpu 17. majas elav Valentina näitab märtsi arvet: toasooja 1 ruutmeetri hind on 3,28, seega tuleb 1toalise korteri eest maksta üle 60 euro, 2toalise eest vähemalt 100, 3toalise eest 200 ning 4toalise eest üle 250 euro.

«Majad on erisugused: suurtel kortermajadel on kergem, kui aga majas on 18 korterit, siis on juba kahe korteri maksmata arve katastroof,» räägib majahaldur Raissa Vares. «Ja sellistes majades ongi võlgnevus tekkinud.»

Seni on korteriühistud maja soojaarveid tasunud ja võlgadest pääsenud tänu remondirahale. See aga tähendab, et tarvilikke töid ei saagi majas teha.

«Majad on vanad, aina sagedamini esineb rikkeid, kuid mille eest remonti teha? Kogu raha kulub küttearvete maksmisele. Kuidas küll üle jääva 20 protsendiga (minu hallatavates majades küündib kütte hind 80 protsendini) midagi koguda või võlad ära maksta? Paljud võivad öelda, et võlglastega tuleb tegelda. Seda me teemegi. Kohtusse anda – palun, ainult riigilõivu pole kahjuks võimalik maksta, kogu raha kulub küttearvete tasumiseks.»

Raissa Fedulova tähendas, et praegu on inimesed veel nõus koguma hädatarviliku remondi tarbeks ühe lisaeuro korteri ruutmeetrilt, kuid 2014. aastal sellega vaevalt enam nõustutakse.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back