Mida tuleb silmas pidada gaasigrilli ostmisel?

FOTO: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Gaasigrilli ostes tasub väga tähelepanelikult uurida, kas seadmel on olemas tootjapoolne märgistus ning kasutamist ja hooldamist tutvustavad juhendid, kirjutab tehnilise järelevalve ameti tehnikaohutuse osakonna peaspetsialist Malle Laaniste.

Alanud grillihooaeg seab inimesed valikute ette, millist grilliseadet osta, et see vastaks pere võimalustele ning vajadustele. Sobivaima leidmiseks võrreldakse erinevate grillide omadusi ja hinda ning otsus langetatakse üldjuhul sellise kasuks, mille abil maitsev roog kiiresti ning mugavalt valmib.

Gaasigrillid on eestlaste hulgas viimastel aastatel populaarsust võitnud ning saanud paljude perede asendamatuks lemmikuks õdusate õhtusöökide ning aiapidude korraldamisel.

Tootjapoolne märgistus on oluline

Gaasigrilli ostma hakates tuleb esmalt veenduda, kas see on varustatud selliste andmetega nagu tootja nimi või tunnus, gaasiseadme tüüp ja kategooria (I3B/P), kasutusrõhk (Eestis 30 mbar) ning CE-märgistus ehk nõuetele vastavust tõendav märgistus.

CE märgistuse võib gaasiseadme valmistaja oma tootele panna alles siis, kui seade on läbinud kontrolli ja tunnistatud kehtivatele ohutusnõuetele vastavaks.

Ilma CE- märgistuseta seade ei vasta nõuetele ning seda ei tohi müüa ega tasu ka osta.

Juhendid peavad olema eestikeelsed ja informatiivsed

Ostja peab gaasigrilli soetades kaasa saama eestikeelsed ning piisavat infot sisaldavad juhendid. Enne grilli kasutamist tasub juhendid tähelepanelikult läbi lugeda.

Tehniline juhend peab jagama ostjale infot kasutatava küttegaasi liigi ja lubatud rõhu kohta ning õpetama, kuidas gaasigrilli õigesti kokku panna.

Kasutus- ja hooldusjuhend peab ostjale muuhulgas andma hoiatuse kuumenevatest pindadest ning ülevaate gaasigrilli lubatud kasutuskohtadest.

Gaasigrilli ohutu ühendamine gaasiballooniga

Suurem osa gaasigrille on valmistatud vedelgaasiga kasutamiseks. Gaasigrill peab vedelgaasiballooniga olema ühendatud nii, et see ei kuumeneks üle 40 °C ja oleks püstiasendis.

Rõhu alandamiseks balloonis kasutatava rõhuregulaatori väljundrõhk ei tohi olla reguleeritav, vaid kindlalt paigas (30 mbar). Rõhuregulaator peab olema ühendatud vahetult ballooni ventiili külge.

Vedelgaasi voolik peab sobima just vedelgaasile ja tekkivale rõhule ning vooliku kinnitamisel tuleb kasutada klambrit või spetsiaalset ühendusotsikut.

Kehtivatest nõuetest teavitamise ja nende nõuete täitmise järelevalvet gaasiseadmete osas teostab Eestis tehnilise järelevalve amet.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles