Lennu ärajäämine sundis ettevõtjat eluga riskima
30. aprill 2013, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud reedel Kuressaarest väljuma pidanud ja ära jäänud Aviesi lennu tõttu pidi ärikohtumisele kiirustanud välismaalane kihutama pealinna, rikkudes kõikvõimalikke liiklusreegleid.
Reedel seisid inimesed juba Kullimäel lennujaama bussis, kui teenindus sai teate, et lennuk ei saa Tallinnast õhku tõustagi, kirjutab Meie Maa.
Soomlasest suurettevõtja pidi jõudma eelmisel reedel kella 11ks Tallinnasse tähtsale ärikohtumisele välispartneritega. Kuna Avies ei lennanud, lükkus kohtumine edasi.
«Mis kõige rohkem häiris, oli see, et lennu ärajäämisest teatati samal ajal, kui lennuk oleks pidanud õhku tõusma,» rääkis ettevõtja Meie Maale.
Avies pakkus seejärel reisijaile kahte valikuvarianti: kas astuda lennujaama ees olevale bussile, mis jõuaks Tallinnasse kella 13 paiku, või raha tagasi. Järelikult – kui buss oli juba ees, pidid Aviesi töötajad teadma märksa varem, et lennuk ei lenda. Kuid reisijaid teavitati oluliselt hiljem.
Ärikohtumisele hilines soomlane siiski viisakuse piires – arvestades olukorda. Sõites kohati 170 km/h, eirates liikluseeskirja ka muus osas, oli mees Tallinnas 11.45 – seega julgelt alla kolme tunni ots. «Helistasin oma Eesti sõpradele ja küsisin, kui suur on trahv sellise ülekiiruse eest,» sõnas Baltimaades äridega tegutsev soomlane. «Sain teada, et see on kordades väiksem, kui oleks kahju juhul, kui ma kokkusaamisele ei jõua,» muigas ta.
Rikked üht tüüpi lennukil
Aprillis jäi tehnilise rikke tõttu ära seitse Aviesi lendu. Kui lend jääb tehnilise rikke tõttu ära, on rahvusvaheliseks tavaks pakkuda kolme varianti: alternatiivtransporti, mis Kuressaare puhul on ainult bussisõit; piletid sobivaks ajaks muule päevale või kogu raha tagasi.
«Kahjuks ei ole midagi teha, kui lennukid on rivist väljas,» tähendas Anu Haljas Kuressaare lennujaamast. «Need olukorrad, kus inimesed seeläbi hätta satuvad, on niivõrd tuttavad ja tavapärased. Õnneks on inimesed enamasti jõudnud kuidagimoodi, kihutades, oma jätkulendudele, siiamaani...,» lisas ta.