Rongile pääseb edaspidi vaid nuppu vajutades

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartlased on juba mitu kuud pommitanud ajalehetoimetusi kirjadega, nurisedes selle üle, et bussist väljumiseks tuleb vajutada stopp-nuppu. Aga elektrirongi peale alates juulist nupuvajutuseta ei pääsegi ning see tuleb selgeks saada ka diiselrongiga sõitjatel.

Tallinna Ülemiste peatusesse vaikselt sahisedes saabuv nelja vaguniga diiselrong näeb välja kui reklaampilt mõnest välismaa turismikataloogist. Voolujooneline ja erksavärviline, ei mingit rataste kolinat. Rong jääb seisma, kuid uksed ei avane. Ootame nõutult hetke, kuni Elektriraudtee pressiesindaja Norbert Kaareste meile appi tuleb ja ukse avamise saladuse paljastab.

«Uutel rongidel avanevad uksed nagu lääneski ainult nupule vajutamise peale,» õpetab Kaareste.

Ka ukse seestpoolt avamiseks tuleb ukse kõrval olevale nupule vajutada.

Kui Tartu liinibussides tuleb mahamineku soovist varakult teada anda, siis uutes rongides sellega kiirustada ei maksa. Kaareste sõnul on nuppu mõtet vajutada alles siis, kui selle ümber tekib roheline sõõr.

Ilmaaegu ei avane

«Muidugi võib seda niisama ka vajutada, aga midagi ei juhtu,» õpetab Kaareste. Avamislootust andev sõõr aga läheb värviliseks alles siis, kui rongijuht selleks loa annab ehk kui rong on lõplikult peatunud. Kuigi esialgu võib uus väljumisviis reisijates segadust tekitada, peab Kaareste seda lahendust õigeks.

«Meil ei ole igas peatuses pidevat sisse-välja käimist. Mõnes peatuses lähebki ainult kolm-neli inimest maha ja needki samast uksest,» põhjendab ta uut lahendust.

Ilmselt aitab selline lahendus käreda pakasega salongi soojana hoida, kuid selle jaoks on kõikide uste ees lisaks soojaõhukardinad.

Viimased paar aastat, kui rongid on olnud kõrged, aga perroonid madalad, tasus emadel rongisõitu vältida, sest väikelast ja käru rongile upitada on erakordselt vaevarikas. Seetõttu võtsime seekord proovisõidule kaasa nii lapsevankri kui ka lapsetooliga jalgratta, et näha, kas tõesti on noortel emadel juba lähiajal rongile pääsemine lust ja lillepidu.

Kui tead õiget nuppu ja seisad õige ukse juures, siis nii ongi. Jah, lapsevankriga pääseb rongi hõlpsasti küll igast uksest, kuid spetsiaalne lastevankrite ja ratastoolide seisupaik on vaid keset vagunit. Kui siseneda valest uksest, siis mööda kitsast vahekäiku sinna lihtsalt ei pääse. Invamärki kandva ukse juures on aga spetsiaalne nupp, mida vajutades sõidab rongipõranda alt välja lisaaste, mis rongile minemist hõlbustab.

Muide, see uks hakkab tulevikus avanema ka lühikese perrooniga peatustes, kus seni sai välja vaid esimesest vagunist.

Kuigi meie proovisõidu ajal oli rongi pidurdamine pehme, saavad äkkpidurdust pelgavad kallite lapsevankrite omanikud kinnitada hinnalise sõiduki spetsiaalse rihmaga, et see liikuma ei pääseks.

Jalgrataste jaoks on uues rongis samasugused hoiukohad nagu vanadeski. Vahe on selles, et kui praegu saab jalgratast riputada korraga mõlemast rattast, siis uues rongis saab kinnitada vaid esiratta. See aga tähendab, et jalgrattad hakkavad sõidu ajal õõtsuma. Kas ja kuidas selline õõtsumine ratast lõhub, jääb asjatundjate ja julgete katsetajate otsustada.

Norbert Kaareste lubas, et rattahoidiku all olevatele toolidele pannakse plastikust piire, mis peaks õõtsumist takistama. Elame, näeme.

Muide, ülemist rattahoidikut kasutades ulatus sellele kinnitatud lapsetool vahekäiku ja hakkas seal liikumist takistama.

Ühest küljest võib rongitegijate loogikast ju aru saada. Kui vagunis pole ühtegi lapsevankri, ratastooli ega jalgratta kasutajat, saavad sõidukiseina ääres olevaid kokkupandavaid istmeid kasutada teised sõitjad. Küll aga on raske ette kujutada, mis saab siis, kui rattahoidiku all istuv suurte kompsudega memm keeldub ratturi või lapsevankriga reisija sisenedes sealt lahkumast, kuna mujal vaba kohta pole. Arvata võib, et sellises olukorras võib ette tulla teravaid ütlemisi ja õiendamist, ent omamoodi õigus on nii istujal kui ka ratturil.

Norbert Kaareste sõnul on uutes rongides vähem nii iste- kui ka seisukohti.

«Aga praegu ei olnud meil puudust mitte niivõrd istekohtadest, kuivõrd mugavatest rongidest,» osutas ta.

Kui noored emad uute rongide saabudes rongile pääsemise pärast enam muretsema ei pea, siis perroonile pääsemisega on omaette lugu. Näiteks meie proovisõit lõppes Lagedil. Selleks et sealse tunneli kaudu perrooni äärde pääseda, peab noor ema oma lapse ilmselt vankrisse kinni siduma, et trepist üles rühkides laps peaaegu püstloodi tõusvast vankrist välja ei kukuks. Aga teisiti väga järsule trepile kinnitatud kaldteed mööda välja ei pääse.

Uued elektrirongid tulevad liinile 12. juulil, diiselrongid 1. jaanuaril 2014.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles