Karu rüüstas taluõues mesipuid

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikaristi külas elav vanaproua Aino on mesikäpa käikude pärast mures ning kardab, et suur loom võib ka inimest rünnata.
Pikaristi külas elav vanaproua Aino on mesikäpa käikude pärast mures ning kardab, et suur loom võib ka inimest rünnata. Foto: Arvet Mägi

Sõmeru ja Viru-Nigula valla piiril metsatalus elav Aino on mures – tema õues on sagedane külaline mesikäpp, kes on selle ja eelmise nädala jooksul käinud nälga kustutamas ning uppi lükanud ja ära lõhkunud neli mesitaru.


Karu viimane külaskäik Pikaristi külas asuvasse tallu oli ööl vastu teisipäeva, kui ta oli matti võtnud ühest mesitarust.

Teisipäeva hommikul võis õuel näha kummuli paisatud mesitaru, kärjealused olid laiali kantud, mesi ära söödud ning suurem osa mesilindudest ­hukkunud. Mesitarud asuvad elumajast kõige rohkem kümmekonna meetri kaugusel. Põllulapil on näha ka külalise jälgi, mis on väiksema taldriku suurused.

Näost näkku perenaine loomaga ei ole kohtunud, sest pahategija on külas käinud ööhämaruses.

Eakas naine on mures, et kui karu nii kodu lähedal toimetab, siis võib juhtuda, et tuleb ka inimesele kallale.

“Ma ei ela ju ikkagi päris eraldatud paigas, siin õue peal on jooksnud nii lapsed kui koerad,” oli proua Aino mures.

Suure looma eemalehoidmiseks on naine õuele pannud seadme, mis tekitab heli ja on tegelikult mõeldud muttide peletamiseks.

Ta ei ole väga kindel, et see karude vastu aitab. Naabritega asja arutades on Aino jõudnud järeldusele, et tegemist on isakaruga.

“Jahimehed peaksid ikka kakaruga midagi ette võtma,” leidis naine, sest nii enam edasi minna ei saa.

Uhtna jahiseltsi jahtkonna juht Peeter Raudla teab, et üks karu käis külas ka samasse jahipiirkonda jäävas Rahkla külas. “Tõenäoliselt oli see siiski teine karu,” arvas ta. Siis tuli kohale keskkonnaameti Viru regiooni jahindusspetsialist Raivo Sass, kes hindas kahjud ära – need kompenseeritakse. Raudla soovitaski kindlasti keskkonnaametisse pöörduda.

“Karu enda vastu aitab elektrikarjus, muu vist mitte,” pakkus Raudla.

Viru-Nigula jahtkonna juht Guido Reimer tõdes samuti, et ega jahimehed midagi teha saa: praegu karule jahti ei peeta ning suurulukitele lisalube kergekäeliselt ei väljastata. “Üksikjuhtumi puhul kindlasti mitte,” oli Reimer veendunud. Ta ütles, et karude kevadised külaskäigud taluõuedesse midagi väga erakordset ei ole.

“Nad on praegu alles ärganud ja näljased,” tähendas Reimer.

Mitu jahi- ja loodusmeest soovitasid õues liikuda, häält teha ning kui võimalik, siis kasutada hoovi kaitseks suurt õuekoera. Kui mesikäppa just tema külaskäigu ajal torkima ei lähe, siis on kahejalgse ründamine karu poolt äärmiselt ebatõenäoline.

“Kui karu inimest näeb, siis putkab ise metsa,” rahustas loodusmees Peeter Hussar.

Keskkonnaameti Viru regiooni jahinduse spetsialist Raivo Sass soovitas taolistel juhtudel kindlasti keskkonnaameti poole pöörduda.

“Lähen kohale, hindan olukorra ära,” ütles Sass. Ta selgitas, et jahindusspetsialist teeb kindlaks, kas tegemist on karu külaskäikudega ning kui suur on kahju. “Suurulukite tekitatud kahju kompenseeritakse, antud juhul see, mis kaasnes mesitarude rüüstamisega.”

Raivo Sass rääkis, et kui inimesed karude külaskäikudest teada annavad, siis sellised juhtumid registreeritakse, ning kui arvata on, et kuskil üks või mitu looma eriti aktiivselt tegutsevad, arvestatakse sellega ka jahihooajal jahilubade väljastamisel.

Karudele peetakse jahti ­augusti algusest oktoobri lõpuni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles