Põllumajandusministeerium: seemnemüügikeeld Eestit ei puuduta
6. mai 2013, 17:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni uus seemnemääruse eelnõu keelab muuhulgas seemnete müügi, mis pole ELi seemneregistrisse kantud. Põllumajandusministeeriumi teatel müügikeeld Eestit ei puuduta, kuna ka hetkel kehtiva seaduse kohaselt ei tohi turustada sorte, mis pole registreeritud.
Põllumajandusministeeriumi taimse materjali büroo juhataja Kristiina Digryte sõnul ei ole Eestis kasutatavate sortidega siinkohal probleemi, kuna need on vastavates registrites juba registreeritud.
«Ka hetkel kehtiva taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselt ei tohi turustada sorte, mis pole võetud ühtsesse ELi põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte,» selgitas Digryte.
Ta lisas, et kõiki taimeliike võib turustada, kui nad vastavad sätestatud nõuetele, lihtsalt olenevalt taimeliigist sõltuvad ka turustamise nõuded.
Praegu reguleerib seemne ja paljundusmaterjali temaatikat 12 erinevat direktiivi. Täna avaldatud eelnõu koondab aga nii seemne, paljundusmaterjali kui ka kultiveerimismaterjali turustamise valdkondi reguleerivad õigusaktid sisuliselt ühte määrusesse ehk teeb regulatsiooni kasutajale lihtsamini arusaadavaks. Uues eelnõus reguleeritakse ka sortide registreerimist.
Digryte sõnul annab uus eelnõu nii põllumehele kui ka koduaiapidajale suurema kindluse, et nad ostavad õiget asja. Määrusega ei reguleerita aretuses, teadustegevuses ega ka eraaedades kasutatavat paljundusmaterjali. See tähendab, et eraisikud saavad jätkata taimse materjali ostmist ja nende seemnete müümist väikestes kogustes.
Kuna seemnemääruse eelnõu esitati liikmesriikidele esimeseks aruteluks täna, siis saab Eesti ametliku seisukoha võtta alles siis, kui on selle lõpliku sisuga tutvunud.
Mida kavandatakse?
- 12 direktiivi asendatakse ühe eeskirjaga
- taimede paljundusmaterjaliga tegelevad ettevõtjad saavad suurema vastutuse ja rohkem paindlikkust
- soodustatakse bioloogilist mitmekesisust ja tõhustatakse nišitoodete turgu, rakendades vanade sortide ja heterogeense taimematerjali ning väikeste kohalike tootjate suhtes vähemrangeid nõudeid
- ühitatakse sordiaretus keskkonnaalaste eesmärkidega
- lihtsustatakse haldusmenetlusi innovatsiooni toetamiseks
- luuakse ühetaolised tingimused, rakendades kulude hüvitamise põhimõtet.
Miks seda tehakse?
- ELil on väga head võimalused taimede paljundamismaterjali käsitlevate õigusaktide ühtlustamiseks ning seeläbi võrdsete võimaluste loomiseks ELi ettevõtjate suhtes.
- Euroopa õigusaktid on alates 1960. aastast aidanud ELil saada maailmas üheks suuremaks seemneeksportijaks. Ajakohastatud õigusaktid aitavad seda positsiooni säilitada.