Asjatundjad: stopp-nupu kasutamine teeb bussiliikluse sujuvamaks

Tartu bussides on üleval sildid, mis paluvad kasutada stopp-nuppu.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Paljudes Euroopa riikides on laialt levinud praktika, et peatust sooviv reisija annab bussijuhile sellest stopp-nuppu kasutades teada, siis Eestis tõrguvad inimesed seda tegemast. Asjatundjate kinnitusel teeks see bussiliikluse sujuvamaks ja sõitjatele mugavamaks.

«Mina küll ei oska Teile vastata, miks meie inimesed on uuenduste vastu,» tõdes Tartu linnavalitsuse ühistranspordi peaspetsialist Madis Oona. Just heade mõtete linn võttis sel aastal vastu otsuse, et peatusesoovist tuleb bussis stopp-nupule vajutades teada anda. See aga põhjustas tartlastes suurt pahameelt.

Oona sõnul võeti stopp-nuppude kasutamine käiku eelkõige sujuvama ja mugavama bussisõidu eesmärgil. «Lisaks on bussisalong talvisel perioodil kõikides peatustes mittepeatumise korral soojem ning ka keskkonda paisatakse vähem heitgaase, mille teke suureneb mootori töörežiimide muutumisel,» loetles ta selle korra häid omadusi. Ametniku sõnul alustati stopp-nuppude kasutuselevõttu  suurema kampaaniaga  veebruaris ning vaatamata info olemasolule bussides ei ole inimestel veel tekkinud selle kasutamise harjumust.

Oona sõnul põhjendavad inimesed stopp-nupu mittekasutamist sellega, et niikuinii tahab  keegi järgmises peatuses bussile tulla ning miks siis vajutada tuleb.  «Sõiduaja lühenemisest me veel rääkida ei saa, kuna bussijuhtidel on nõue kinni pidada sõiduplaanist vältimaks ettejõudmist. Pigem võimaldab mittepeatumine busside hilinemiste korral vähendada hilinemist liinil,» rääkis Oona.

Stopp-nupp väldib äkkpidurdusi

Sarnane peatusest teavitamise süsteem on ka Pärnus. «Stopp-nupu kasutamine teeb lihtsamaks nii sõitja kui ka bussijuhi elu, aitab ka vähendada liiklusõnnetusi,» on Pärnus ühistransporditeenust osutava Go Bus Pärnu regiooni logistik Toomas Talts veendunud.

Logistiku sõnul saab sõitja oma väljumissoovist lihtsalt märku anda, nii et ei pea istmelt liiga vara tõusma, bussijuht saab vajadusest peatuda varakult teada. «Seega väheneb oht, et peaks järsult pidurdama näiteks peatuses, kus sõitjaid väljub harva. See on nagu sõitja ja bussijuhi vaheline suhtlemine, mis teeb sõidu rahulikumaks ja meeldivamaks,» rääkis Talts.

Tema veendumuse kohaselt ei ole nupu vajutamine raske, aga inimesed pole sellega harjunud. «Alati on ju bussis ka inimesi, kes väga tihti ei sõida ja ei ole harjunud. Kahjuks tuleb seetõttu vahel ette ka konflikte,» tõdes mees. Ta lisas, et nupuvajutamist ei saa inimesele vägisi peale sundida. «Samas inimene teab, et buss peab igal juhul peatuma ja seetõttu mõned ei vaevu nuppu vajutama. Kuna bussijuht peab ikkagi arvestama, et keegi võib soovida peatust, kuigi nuppu pole vajutatud, teeb ta ikkagi peatuse, sõitja näeb, et buss nagunii peatub, polegi vaja nuppu vajutada, seega ei juurdugi see harjumus,» kirjeldas ta olukorda.

Ka Pärnus pole sõiduaja lühenemist veel täheldatud. «Küll aga on loodetavasti jäänud ära mõned ohtlikud järsud pidurdused,» lisas Talts.

Tuntud rahvusvaheline tava

Tallinna ja Saue vahel toimib stopp-nupu kasutamine tõrgeteta ning seda liini teenindava  Hansabussi turundusjuhi Tarmo Bachmanni sõnul nende bussides stopp-nupu kasutamise korda kehtestatud ei ole. «Aga see on rahvusvaheline hea tava, et bussiliiklus oleks sujuvam.  See ei ole mingi Eesti leiutis või reisijate kiusamiseks sisse viidud  asi,» rääkis Bachmann. Ta lisas, et täna pole Eesti inimesed sellega küll harjunud, kuid aasta pärast ei tekita see ilmselt enam mingeid probleeme.

Bachmanni sõnul stopp-nupu kasutamine ajalist kokkuhoidu ei anna, sest bussid peavad ikka graafikust kinni pidama. «Kui ta ühes ei peatu, siis see ei tähenda, et järgmisest võiks viis minutit varem ära minna,» toonitas Bachmann. Küll aga on see abiks külmal talvepäeval, kui sedasi asjatult külma õhku bussi ei tule.

Harjumaa ühistranspordikeskuse liiniplaneerija Sirly Miltopi sõnul ei ole bussifirmale lepinguliselt kehtestatud nõuet võimaldada bussides stopp-nupu kasutamist. «Küll aga on kohustus olemasolev stopp-nupp hoida töökorras ning nupuvajutusele peab ka bussijuht vastavalt reageerima,» selgitas ta. Ta lisas, et nupu kasutamine võiks olla liiklusohutuse seisukorrast positiivne juhul,  kui maantee kiirel lõigul on reisijal võimalik peatusesoovist juhile märku anda enne peatust ka bussi tagumisest osast, sõidu ajal bussis liikumata.

Tallinnas kaaluti

Tallinnas kehtib liinibussides praegu kord, et väljuda sooviv sõitja vajutab kas stopp-nuppu või liigub ukse juurde. «Kui sõitjaid oleks bussides vähem, nii et kõik saaksid istuda, siis oleks mõistlik. et enne väljumist vajutab inimene nuppu, siis bussijuht teab, et keegi tahab peatuses maha minna,» rääkis Tallinna autobussikoondise avalike suhete spetsialist Urmas Tooming. Ta lisas, et kuna bussides on sõitjaid palju ning peaaegu alati seisab keegi ka ukse juures, siis bussijuht ei tea, kas inimene tahab maha minna või seisab ta niisama seal. «Transpordiametis on arutatud stopp-nupu teemat, kuid praegu ei ole kavas midagi muuta ning nupule vajutamist kohustuslikuks esialgu küll ei tehta,» rääkis Tooming.

Uute rongide liiniletulekuga avanevad nii elektri- kui ka diiselrongide uksed vaid nupuvajutuse peale.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles