Lugeja küsib: mida teha, kui ülemus jagab idiootseid korraldusi?

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töökiusamise tõendamine on keeruline.
Töökiusamise tõendamine on keeruline. Foto: SCANPIX

«Kuhu ja kelle poole pöörduda, kui ettevõtte juht (ühtlasi ka omanik) terroriseerib alluvaid idiootlike korraldustega? Mu naine töötas ühes Tallinna firmas, kus ülemus andis alluvatele (mitte ainult minu naisele) korraldusi, kes kellega koos pauside ajal kohvi juua võib, kes kellega tohib suhelda ja kes mitte. Aga  jaburduste tipp oli kiri bürooseinal, et sünnipäeva puhul asutuse sees õnnitleda ei tohi. Heaks kiideti luuramine, pealtkuulamine ja kaebamine. Tuleb öelda, et mõned käisid heameelega kaebamas. Kuigi etteheiteid minu naise tööle ei olnud, tuli tal kirjutada lahkumisavaldus. Kuidas saab selliste idiootidega võidelda, kas on selleks olemas seaduslikud võimalused ja kuhu peab nüüdseks juba endine töötaja  pöörduma?» küsib venekeelse Postimehe lugeja Aleksander.

Vastab tööinspektsiooni jurist Neenu Paavel.

 Töövägivald on töötavate inimeste tööohutusele, vaimsele tervisele ja heaolule mõju avaldav suur, ent üsna varjatud probleem. Kiusamist töökohal tunneme kui tööandjapoolset korduvat põhjendamatut käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske nende tervisele ja ohutusele.

Töökiusamine võib avalduda  töötajate suhtlemise piiramises, mõne töötaja ignoreerimises,  tööks vajaliku info varjamises, isiku maine kahjustamises avaliku alandamise teel, liigses kontrollis või pidevas põhjendamatus kritiseerimises, samuti otseses psüühilise tervise kahjustamises karjumise või ähvardamise näol.

Sageli jäävad töötajad aga oma murega üksi, eriti siis, töötajaid kiusav tegevjuht on ühtlasi (väike)firma ainuomanik ning siis ka  ainuke juhatuse kui kõrgema õiglust jagava organi liige.

Tavapäraselt tuleks oma vahetu tööjuhi või kolleegi ähvarduste jm suhtlemisprobleemide osas esmalt  pöördu abi ja nõu saamiseks töötajate usaldusisiku või töökeskkonnavoliniku poole. Kui temast ei ole tuge, tuleks kuhjuvatest pingetest ja psühhoterrorist teatada töökeskkonnaspetsialistile, tegevjuhile või juhatuse liikmetele, tehes seda lisaks suulisele jutule soovitavalt ka kirjalikult, näiteks e-kirjaga. Tööandjalt tuleb nõuda kiusamise, ahistamise või  vägivalla lõpetamist ja kahjutasu, mille saamiseks saab pöörduda ka kohtusse.

Kui ülemus või kolleeg töötaja suhte juba kätele peaks voli andma, tuleb kindlasti pöörduda politseisse - isikuvastased kuriteod on kriminaalkorras karistatavad.

Tööandja peab iga kiusamisjuhtumiga tegelema. Kui tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna turvalisust ja ohutust või  tööandja ignoreerib pöördumist, tuleks pöörduda  tegevuskohajärgse tööinspektori poole.

Kui kõik eelnimetatud võimalused on kasutatud, kuid tööandja ei ole midagi ette võtnud probleemide lahendamiseks ja töötajale tundub töö jätkamine siiski võimatu, tuleks oma tervise huvides kaaluda teise töö otsimist. Töötajal oleks võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse  rikkumise tõttu töölepingu seaduse § 91 lõike 2 alusel. Tööandja on töötajale kohustatud maksma kolme kuu keskmise tasu suuruse hüvitise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles