Eesti Raudtee: rongipileti hinnatõus ei ole automaatne

Uus rong, mis uuest aastast sõitma hakkab. Foto: Toomas Tatar/Postimees

Eesti Raudtee kinnitusel tuleb suurendada reisijateveo dotatsiooni, kuid see ei tähenda automaatset piletihinna tõusu.

«On tõsi, et vähenevate kaubavedude ja intensiivsemaks muutuvama reisirongiliikluse vajadusi arvesse võttes, tuleb leida reisijateveo doteerimiseks lähiaastatel lisaressursse, kuid see ei tähenda automaatset piletihinna tõusu,» rõhutab Eesti Raudtee oma teates. Ettevõtte kinnitusel pole seda väitnud ei Eesti Raudtee ega ükski teine osapool. «Reisijateveo piletihinna kujundus sõltub mitmest asjaolust. Esmalt paneb selle paika reisijate arv. Teisalt on riigil kui omanikul jätkuvalt erinevad moodused reisijatevedu toetada,» selgitab raudteefirma.

Kuidas seda tehakse, kas otseselt läbi riigieelarve või muid meetodeid kasutades, ei ole Eesti Raudtee kui infrastruktuuriettevõtte otsustada. «Samuti ei otsusta Eesti Raudtee piletihinna üle, selle otsuse teeb reisijateveo teenuse pakkuja,» kinnitab ettevõte.

Eesti raudtee kinnitusel  Eesti transiidimahu languse tingimustes ei suuda nad  enam omalt poolt reisirongiliiklust senises mahus doteerida ning seoses sellega on vältimatu, et tuleb tasuda reisijateveoga kaasnevaid kulusid raudtee infrastruktuuri kasutamise eest senisest suuremas mahus.

Ettevõtte hinnangul peaks reisijateveo eest saadav täiendavat infrastruktuuri tasu olema ligi 8 miljonit eurot. See on moodustab pool summast, mida läbilaskevõime ärakasutamise eest täna maksavad kaubavedajad. «Näiteks 2012ndal aastal tasusid kaubavedajad 16 611 253 eurot läbilaskevõime reserveerimise eest . Selle tasu eest kaetakse püsikulud, mis ei sõltu raudtee kulumisest/kulutamisest – liiklusjuhtimine, side ja turvang, raudtee ja perroonide lumest puhastamine, ettevõtte üldkulud jne. Reisijatevedu pole seni nende kulude katmisel osalenud, küll aga kasutab ära üle 60% kogu läbilaskevõimest,» toon ettevõtte näiteid.