Vaata, milliseid põnevaid kõrvitsaid on olemas

Õlikõrvitsad ei kee pehmeks, mistõttu sobivad need hästi hoidiste valmistamiseks.

FOTO: Aiamaailm

Ehkki kõrvitsasorte on tohutult, on siinkohal ära toodud mõned põnevad ja maitsvamad kõrvitsataimed, mida iga rohenäpp võiks püüda aias kasvatada.

«Viimastel aastatel on lisaks harilikule kõrvitsale hakatud kasvatama ka muskaatkõrvitsat, mille viljaliha on veidi jahusem, intensiivsema värvi ja maitsega,» toob Eesti Maaülikooli köögiviljanduse lektor Priit Põldma välja. Tema sõnul pakub vaheldust toidulauale ka spagettkõrvits, mille puhul pooleks lõigatud kõrvitsa keetmisel laguneb viljaliha niitjalt, meenutades spagette.

Pähkelkõrvitsad

Pähklimaitseline «Amazonka» on Saariku talu perenaise Tiia Kleini lemmik. Kõrvits on üsna pisike – kaalub 0,8–1,8 kilo – ja säravoranž. Teine pähkelkõrvits, mida Klein kasvatab, on «Uchiki Kuri», mille viljad kaaluvad 1,5–2,5 kilo ja on punakasoranžid. Mõlemad sordid sobivad praadimiseks, aga ka salatisse ja pitsale.

Pudelkõrvits

Pudelkõrvits ehk lagenaaria on harilikust kõrvitsast veidi soojanõudlikum ja seetõttu võiks teda kasvatada kasvuhoones või avamaal tuulte eest kaitstud päikesepaistelisel kohal. Noori vilju võib toiduks tarvitada nagu kabatšokki. Täiskasvanud viljad on pigem dekoratiivse väärtusega. Pudelkõrvits vajab kasvamiseks tuge.

Muskaatkõrvits

Muskaatkõrvits on soojanõudlikum, seega on soovitatav kasvatada mustal kilemultšil ja katta taim kattelooriga. Muskaatkõrvitsa sort «Muscat de Provence» on tugevalt ribiliste viljadega talikõrvits. On ka piklikke vilju, näiteks «Waltham Butternut», mille viljad on pirnikujulised ja magusad. Viljade keskmine kaal on 1,5–3 kilo.

Õlikõrvitsad

Õlikõrvitsad ei kee pehmeks ja sobivad näiteks kompottidesse. Mõned õlikõrvitsad on nagu arbuusid roheliste triipudega. Maitselt meenutab veidi melonit. Magusam kui tavaline kõrvits. Sortide «Herakles» ja «Miranda» viljad kaaluvad 3–4 kilo.

Suvikõrvits

Suvikõrvits ehk kabatšokk sobib soojadesse ja külmadesse salatitesse. Tegemist on põõsaskõrvitsaga – taimel ei kasva pikkasid vääte, vaid kasvutüüp on põõsjas. Väga väikseid vilju võib marineerida nagu kurke, maitsevad sarnaselt. Esimesi vilju võib süüa juba juulis. Ei säili väga hästi.

Spagettkõrvits

Pooleks lõigatud spagettkõrvitsa keetmisel laguneb viljaliha niitjalt, meenutades justkui spagette. Tiia Kleini sõnul ei sobi kõrvits seetõttu väga hästi klassikalisse kõrvitsasalatisse ega püreesuppi. Pigem süüakse seda toorelt ja kasutatakse ahjuroogades.

Suured kõrvitsad

Kõrvits «Atlantic Giant» on eriti suur kõrvits, millel on kollane viljaliha. Vajab kasvuks palju päikest, vett ja toitaineid. Viljad on hiiglaslikud: 150–250 kg. Kõrvits «Big Max» on hiline suurte oranžikate viljadega sort. Vili võib kaaluda üle 50 kilo. Viljaliha on oranžikaskollane, mahlakas ja maitsev.

Allikad: Tiia Klein, Hansaplant, Priit Põldma

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles