Autorendifirma tühjendas pärast puhkust kliendi pangakontot

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media / Scanpix

Autorendifirmalt Avis Prantsusmaal puhkuse ajal auto rentinud Olavi Vaino ei osanud ette näha, et pärast puhkust tema pangakontot ilma teatamata tühjendatakse.

Mullu 19. juulil sõlmis Vaino Prantsusmaal Geneva lennujaamas autorendifirma Avis esindajaga rendilepingu. «Rendilepingu sõlmimine kulges probleemideta, klienditeenindaja lisateenuseid ei pakkunud, mina neid ei tellinud ja klienditeenindaja kinnitas, et kogu rent on 100 protsenti ette makstud ja midagi juurde maksta ei ole vaja,» meenutas mees.

Muid maksetoiminguid lennujaamas ei toimunud, klienditeenindaja võttis Vainolt siiski tema krediitkaardi, et andmeid kontrollida. Mees tagastas rendiauto lennujaama 3. augustil, kus Avise klienditeenindaja auto üle kontrollis ja probleeme ei tuvastanud.

30. augustil avastas Vaino pangakaardi väljavõtet kontrollides, et 5. augustil on tema krediitkaardilt võetud maha summa väärtuses 223,90 eurot ning tehingu teostajaks on märgitud Avise firma. Mingit teadet mees Aviselt selle makse kohta ei saanud.

Järgmisel päeval esitas Vaino Avise prantsuse koduleheküljel kirjaliku päringu, kuid vastust pole siiani saanud. 2. septembril laadis ta samalt leheküljelt alla n-ö digitaalse tšeki, millest oli näha, et arvele oli lisatud rida valikuliste teenuste eest väärtuses 187,20 eurot.

5. septembril esitas ta avalduse Eesti esindusele. Eesti esinduse klienditeenindaja nentis, et krediitkaardil on võetud raha lisateenuse eest. Mees vaidles vastu ning asja uuriti edasi. Pärast korduvaid meeldetuletusi ei ole ta siiani vastust saanud.

Oktoobris esitas Vaino ka Swedbankile taotluse krediitkaarditehingu annulleerimiseks, ent vaidlust ei rahuldatud põhjendusega, et kaupmehe väitel on neil õigus rendilepingu kohaselt lisatasu võtta. Ka tarbijakaitse ei rahuldanud kaebust sama põhjendusega.

Sõlmis lisateenused vabatahtlikult

«Tutvunud kliendi poolt esitatud sündmuste käigu kirjeldusega, pean kliendi pahameelt Avise Eesti esinduse poolse kirjaliku vastuse puudumise osas igati õigustatuks,» vastas Avis Baltikum tegevjuht Hannes Põldvee ja lisas: «Lõpliku vastuse mitte edastamine härra Olav Vainole on olnud meie teenindaja eksimus, kes edastab läbi minu ka oma isikliku vabanduse.»

Eksimus on saanud Põldvee selgitusel alguse olukorrast, kus Avise teenindaja võttis eelduse, et panga poolt esitatud päringule saabuv vastus on juhtumile lahenduse leidmiseks ammendav.Korrektsem viis oleks olnud kindlasti juhtumi käsitlemine koos meiepoolsete kommentaaride saatmisega kirjalikult lõpule viia, märgib tegevjuht.

Kõnealuse rendilepingu kulude erinevus on Põldvee sõnul esinenud põhjusel, et lepingule on kahepoolsel kokkuleppel juurde lisatud Superkindlustuste lisatoode. Superkindlustused on  toode, mis võimaldab kliendil rendiautot kasutada ilma avarii või varguse juhtumi korral kaasnevate kuludeta, sest kliendile kehtib 0-eurone omavastutus (tavakindlustustega olenevalt autogrupist 600-1300 eurot). «Superkindlustusi pakutakse kliendile rendikontoris alati ja nende soetamine on vabatahtlik,» lausus Põldvee.

Samalaadselt Swedbanki ja tarbijakaitseameti selgitusele ütleb Põldvee, et Vaino allkirjastatud rendileping on tagasi lükatud põhjendusega, et teenuspakkuja ei ole lepingujärgselt võtnud kliendilt ühtegi summat, millega klient lepingu sõlmimise hetkel ei ole nõustunud.

«Oleme antud juhtumit analüüsinud ja teinud omad järeldused, et selline situatsioon Avis Eesti poole pöörduvatele klientidele ei korduks,» ütles Eesti esinduse tegevjuht.

Puhkajad ei keskendu

Avise tegevjuht selgitab, et firma vahendab läbi oma kodulehe ning teeninduskeskuse tuhandeid rente üle maailma. Paraku tuleb hoolimata koduleheküljel antud soovitusi ette juhtumeid, kus kliendi rendisumma algselt kokkulepitud summast erineb.

«Põhjuseks on reeglina olukord, kus peale pikka lennureisi ja keerulist orienteerumist rahvusvahelistes lennujaamades, kipub inimeste soov puhkusereisiga kiirelt alustada olla suurem kui keskendumisvõime autorendi tingimusi kokku leppides,» rääkis Põldvee.

Kontoris kokkulepitu Põldvee sõnul reeglina ei meenu või kipub meenuma alles siis, kui reis on edukalt läbitud ja elamusterohke välisriigiga tutvumine rendiauto kaasabil möödas. Reeglina lahendab sarnased juhtumid rendilepingu edastamise tehingu teostanud riigi esindus.

Avis Eesti edastab kliendile juhtumi kompenseerimiseks 25-protsendise allahindluse kupongi ja võimaluse kasutada järgmisel autorendil grupi võrra kõrgemat autot broneeritust. Samuti edastatakse kirjalik põhjendus koos esitatud vabandusega.

«Minu meelest täiesti lubamatu käitumine sellise suurfirma klienditeeninduse poolt. Murelikuks teeb ka krediitkaartide turvalisus. Nagu selgub antud juhtumi näitel, võib kaardiandmed enda valdusse saanud kaupmees teha kaarditehinguid ega pea hiljem isegi detailselt põhjendama, mille eest ja mis alusel tehing tehti,» märkis Vaino.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles