Karulaugu seemnete külvamiseks on vaja külmkappi

Kaitsealune taim karulauk Foto: Marianna Loorents/Õhtuleht

Igal kevadel, kui karulauk tärkab, tekib paljudel kihk seda ka oma koduaeda istuda. Erinevalt paljudest teistest taimedest on karulaugu külviaeg hoopis sügisel ning enne külvi tuleb seemneid hoida paar kuud külmkapis

«Karulauk kuulub looduskaitsealuste taimeliikide III kategooriasse. See tähendab, et kuigi ta ei ole Eestis eriti haruldane, on ta siiski mitmesugustel põhjustel (väljakaevamine, müük, kasutamine ravim- ja toidutaimena) ohustatud, tema kasvukohad hävinud või populatsioonide arvukus langenud,» selgitas Eesti Loodusmuuseumi botaanik-kuraator Jana-Maria Habicht.

Kolmanda  kategooria kaitsealuste taimede kasvukohtade kahjustamine ning taimede loodusest korjamine sellises ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kasvukohas, on tema kinnitusel keelatud. Tegelikult saab karulauku ka koduaias kasvatad ning Eesti seemnepoodides on müügil ka karulauguseemneid.

«Seeme on vajalik enne külvi stratifitseerida. Selleks peab seemneid leotama vees 3-4 tundi, siis panna niiske riide sisse ja seejärel hoida suletud purgis umbes 2 kuud külmkapis temp. +4 C juures,» selgitati firmast Seemnemaailm. Seemned külvatakse enne talve ja tõusmed ilmuvad aprillis. Vegetatsiooniperiood on karulaugul lühike. Lehed kasvavad täis kohe pärast lume sulamist 24-29 päeva jooksul.

Õisikuvars moodustub juuni algul, õitsemine algab kuu keskel. Vegetatsiooniperiood lõpeb augusti algul. Teistkordset kasvu ei ole. Karulauk paljuneb üldiselt vegetatiivselt. Puuduseks on seejuures asjaolu, et paljunemiskoefitsent on väike. Igal aastal kasvab ühest sibulast ainult kaks. Tõusmed ilmuvad seemnetest alles teisel  aastal peale külvi. Aprillis moodustub kaks lehte,  juunis kasv katkeb. Sügiseks moodustub uinuv pung, millest arenevad lehed. Alles kolmandal aastal taim haruneb ja neljandal aastal õitseb.

Karulauk kasvab hästi varjus ja eelistab niisket liivsavi- või saviliiv mulda.