Mida teeb imelik väike pakike toidupakendis?

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis võib selliseid pakikesi leida peamiselt snäkkide pakenditest.
Eestis võib selliseid pakikesi leida peamiselt snäkkide pakenditest. Foto: Maablogi

Mõnikord võib toidupakendist leida väikese pakikese kirjaga «mitte süüa» ja vahel ka sama väljendava pildiga. Kirja tuleks tõsiselt suhtuda ja pakikese sisu maitseainesegu pähe toidule mitte kallata – see sisaldab üksnes söögikõlbmatuid komponente.

Tegemist on ühe pakendiliigiga – aktiivse pakendiga, kirjutab Külli Suurvarik Maablogis. Näiteks absorbeerivad pakikese koostisosad niiskust, hapnikku, süsihappegaasi, eteeni, või hoopis eritavad neid.

Toidupakendis sisalduvat niiskust ja hapnikku kasutavad aeroobsed mikroorganismid, kelle elutegevuse toimel toit rikneb. Hapniku toimel halveneb toidu maitse, lõhn (näiteks rasva rääsumise tõttu) ja värv ning seetõttu ei säili toode kvaliteetsena. Eteeni eritavad paljud köögiviljad ning see kiirendab nende valmimist, mistõttu mõnes tarneetapis on vaja eteen pakendist eemaldada, et vili tarnimise ajal üle ei valmiks. Teiseks tuleb aine jällegi lisada, et vili oleks tarbimiseks piisavalt valmis.

Tavalised pakendid on ette nähtud toidu kaitsmiseks väliskeskkonna mõjude (mikroorganismide, hapniku, veeauru ja päikesevalguse) eest. Aktiivsed pakendid annavad lisakaitse pakendi sees oleva keskkonna mõjude eest, reageerides veeauru, hapniku jt komponentidega. Pakikese sees võib näiteks hapniku sidumiseks olla kas rauapuru, askorbiinhapet; niiskuse sidumiseks silikageeli, aktiveeritud sütt, tseoliiti; eteeni sidumiseks kaaliumpermanganaati või muid aineid.

Kui pakike on katki läinud ja selle sisu toidule sattunud, ei tohiks sellist toitu söögiks tarvitada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles