Lugeja küsib: kas auto hodomeetri näidu kerimine on karistatav?

Autoturg. Foto: carsontheweb.com

Tarbija24 lugeja leidis nii Saksa kui ka Eesti portaalist identsete fotodega auto müügikuulutuse, kuid Eesti kuulutusel oli auto läbisõidumõõdiku näit palju väiksem. Lugeja kahtlustab, et välismaalt ostetud auto hodomeetri näit on teadlikult tagasi keritud ja küsib, kas politsei saab sellise teo eest karistada?

Vastab Lääne prefektuuri pressiesindaja Hedy Tammeleht.

Sõiduki müük on ostu-müügitehing. Müügihind koosneb paljudest komponentidest: tehniline seisukord, bensiini- või diiselmootor, manuaal- või automaatkäigukast, lisaseadmetega varustatus, mugavusvarustus jne. Kindlasti võib hinna kujundajaks olla ka hodomeetri näit, kuid väga olulist osakaalu sellel ei ole, kui sõiduk muidu tehniliselt korras on ja hea välja näeb.

Kelmuse (KarS § 209) puhul peab olema tuvastatav pettusega kaasnev materiaalse kahju suurus. Kuivõrd müüja poolt hodomeetri näidu muutmisel saadud varalist kasu on väga raske või isegi võimatu kindlaks määrata, siis ei ole võimalik tuvastada antud kuriteo oluliseks koosseisuliseks asjaoluks olevat varalist kasu.

Kui nüüd muudetud hodomeetri näiduga sõiduk on müüdud ja ostja avastab, et ta on petta saanud, kuna sõiduk on rohkem läbi sõitnud, kui müüja teatas, peaks probleem olema lahendatav võlaõigusseaduse alusel.  

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 94 sätestab üldpõhimõtted:

Pettus

(1) Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.

(2) Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks.

(3) Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.

(4) Kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik.

(5) Ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse.

Võlaõigusseaduse  11. peatükk „Müügileping“ sätestab ostja ja müüja kohustused ning müüja vastutuse lepingutingimustele mittevastava asja müümise eest.

Näidu tagasikerimine ei too kaasa kriminaalvastutust. Küsimust on võimalik lahendada tsiviilõiguslikult.