AKI: poeketid küsivad põhjendamatult andmeid ostja perekonnaseisu ja ameti kohta

Poodide kliendikaardid. Foto: Raigo Pajula/Postimees

Eesti suuremate poekettide kliendikaardi tingimusi uurinud andmekaitseinspektsioon täheldas, et mõned poed küsivad inimeste käest liigselt isiklikke andmeid.

Neljakümne  Eesti suurema 40 jaekaubandusettevõttest vaid viis ettevõtet andsid hea ülevaate kliendiandmete kogumise eesmärkidest, andmete edastamisest ning säilitamisest andsid oma kodulehel eeskujulikult viis ettevõtet, teatas andmekaitse inspektsioon. Need on Kaubamaja ja Selveri Partnerkaardi programm, Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) Säästukaardi programm, Klick´i, Ideaalkosmeetika ja Solarise Keskuse kliendiprogramm. Samuti on nende ettevõtete puhul küsitavate andmete hulk proportsionaalne seatud eesmärkidega.

Kõige enam esineb ettevõtete kliendiandmete tingimuste juures probleeme sellega, et reklaamisaamise nõusolek esitatakse üldtingimuste sees ning reklaamiga nõustumine otsustatakse ära kliendi eest. Seadus nõuab, et inimesel peab olema võimalus otsustada selle üle, kas ta soovib reklaami või mitte.

Teine laiemalt esinev ebakoht on liigsete andmete küsimine. Kaupluste kliendiprogrammide eesmärkidest ei ole võimalik leida põhjendust näiteks kliendi perekonnaseisu, töökoha või ameti küsimiseks. Isikuandmeid lubab seadus koguda lähtuvalt minimaalsuse põhimõttest, so vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks.

Lisaks on kliendiprogrammides isikuandmete kasutamise tingimused raskesti leitavad või puudub see osa üldse. Paljudel ettevõtetel on küll kliendiandmete kasutamise osa kodulehel olemas, kuid see on esitatud juriidilises keeles,mistõttu on tavakodanikul raske aru saada, mida tema andmetega tehakse või milleks ta nõusoleku annab.

Andmekaitse Inspektsioon tegi üheksale kaubandusettevõttele konkreetselt nende kodulehte puudutavad ettepanekud, seaduse paremaks rakendamiseks.