Uuring: aktsiisitõus õllesõbrast viinajoojat ei tee

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õllesõbrad joovad rüüpe hinna tõustes seda pigem vähem, aga viina jooma ei hakka.
Õllesõbrad joovad rüüpe hinna tõustes seda pigem vähem, aga viina jooma ei hakka. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Kui seni on õlletootjad väitnud, et lahja ja kange alkoholi aktsiisi ühtlustamisel hakkavad inimesed õlle asemel viina jooma, siis eile avalikustatud uuringust selgus, et lemmiknapsule jäädakse ikkagi truuks.

«Tarbijad on lojaalsed ka hinnatõusu korral,» tutvustas Turu-uuringute As uuringujuht Liis Grünberg alkoholi tootjate ja maaletoojate liidu tellimusel valminud uuringut. Uuringus osalejate käest küsiti, kuidas muutuks nende alkoholitarbimine juhul, kui alkoholihinnad tõuseksid, näiteks pool liitrit õlut maksaks 1,38, siidrer 1,29, longero 1,1 ja viin 5,77 eurot.

Üle kolmveerandi alkoholi tarbijatest jääks uuringu kohaselt oma senisele peamisele alkoholiliigi eelistusele truuks ja ei muudaks hindade muutumisel oma tarbimisharjumisi alkoholi liigi osas.

Õlle puhul tarbimine pisut väheneks ja viina puhul tõuseks, samas tõdes Grünberg, et muutus oleks nii väike, et see jääb veapiiri sisse. Küll aga vähendaksid pidevad õllejoojad joodava õlle kogust. «Mida sagedasem õllejoojaga on tegu, seda tõenäolisemalt ta oma õlle tarbimist hindade muutumisel vähendaks,» leiti uuringu kokkuvõttes. Kõige vähem muudaksid oma joomisharjumisi veinisõbrad. Samas kinnitasid ligi viiendik peamiselt viina joovatest vastajates, et hinnatõusu korral hakkaksid nad tarvitama salaviina.

Ka selgus uuringust, et hinnatõus vähendaks napsu tarbimist ennekõike nooremad (15- kuni 24-aastased) ja madalaima sissetulekuga inimeste seas.

Uuringu tutvustusel ütles Liviko juht Janek Kalvi, et Eestis tuleks ära kaotada aktsiisierisus lahja ja kange alkoholi vahel. Kui praegu moodustab poole liitri viina hinnast aktsiis 3,13 eurot, siis sama koguse õlle aktsiis on 15 senti.  «Liviko maksab praegu rohkem alkoholiaktsiisi kui Saku ja A le Coq kokku,» tõi ta näite. Liviko juhi sõnul oleksid tootjad mõõduka (3- kuni 5-protsendilise) aktsiistõusuga nõus vaid juhul, kui kaotatakse lahja ja kange aktsiisi erisus. Samas leidis Saku õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein, et kuna Eestis moodustab ühe inimese kohta tarvitatavast puhtast alkoholist enamuse viin, siis tegelikult tuleks tõsta hoopis viina aktsiisi.

Eesti Perearstide Selts, tervishoiualatöötajate ametiühingute liit ja õdede liit pöördusid riigikogu ja valitsuse poole eelmise aasta oktoobris ettepanekuga tõsta tervishoiusüsteemi lisaraha saamiseks ning tervishoiutöötajate palganõudmiste rahuldamiseks 2,6 korda lahjade alkohoolsete jookide aktsiisi.

Enne kui tervishoiutöötajad oktoobri algul jõudsid riigikogule ja valitsusele teha ettepaneku tõsta lahjade alkohoolsete jookide aktsiisi kangetega võrdsele tasemele, kirjutas sellest rahandusministeeriumi  valitsemisala 2013-2016 arengukava.

Arengukava eelnõule laekunud muudatusettepanekute hulgas oli alkoholitootjate ja maaletoojate liidu ning Eesti Toiduainetööstuse Liidu ettepanek rakendada õllele ja kangele alkoholile ühesugune aktsiisimäär. Rahanduskomisjon jättis selle muudatusettepaneku arvestamata, kuid märkis, et toetab seda põhimõtteliselt. «Lisaks õlle ja kange alkoholi määrale peaks ühesugust etanooli sisaldusel põhinevat määra rakendama ka veinile ja kääritatud joogile, et tagada maksustamise seisukohalt võrdne konkurents,» seisab komisjoni põhjenduses.

Õlletootjad on seisukohal, et  ettepanek alkohoolsete jookide maksustamiseks ainult alkoholi protsendi, mitte valmistusviisi järgi  suurendab kange alkoholi tarbimist. Nad leidsid, et kange ja lahja alkoholi aktsiisimäära võrdsustamine tekitaks turul olukorra, kus kange alkoholi kraad muutub 2-3 korda odavamaks kui lahja alkoholi oma.

Eelmise aasta novembris võttis riigikogu vastu seaduse, mille kohaselt tõuseb alkoholiaktsiis aastatel 2013-2016 viis protsenti aastas. Rahandusministeeriumi andmetel tähendab see, et näiteks liiter õlut hakkab 1,8 euro asemel maksma 2013. aastal 1,82 ja 2016. aastal 1,87 eurot. 0,7 liitri veini hind tõuseb aastaga seitsmelt eurolt 7,04 eurole  ja 7,14 eurole 2016. aastal ning liitri viina hind kasvab 12 eurolt vastavalt 12,36 euroni ja 13,54 euroni 2016. aastaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles