Keskkonnaprobleemidega tegelemine tahetakse lükata tulevaste põlvkondade kaela
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OECD värske uuringu tulemustest selgub, et võrreldes 2008. aasta tulemustega on näha märgatavat tõusu inimeste seas, kes arvavad, et keskkonnaprobleemidega peaksid peamiselt tegelema tulevad põlvkonnad.
Keskkonnasäästlikkuse poolest jagati vastanud kolme rühma: niinimetatud motiveeritud keskkonnasõbrad, kes on nõus keskkonna nimel oma tarbimisharjumusi muutma; skeptikud, kes usuvad, et keskkonnaprobleemid on sageli ületähtsustatud; ning tehnoloogia optimistid, kes arvavad, et tehnoloogilised uuendused on parim viis keskkonnaprobleemide lahendamiseks, teatab OECD.
Enamik uuritavatest kõikides riikides on kuidagi seotud energiasäästliku käitumisega. Ligi 60 protsenti vastanutest on nõus maksma lisaraha selle eest, et nende tarbitav elekter oleks taastuvenergia.
Samas laiutab inimeste heade kavatsuste ja tegeliku käitumise vahel aga suur lõhe. Üle 40 protsendi vastanutest ütles, et nad ei ole kunagi või on harva elektriseadmeid täiesti välja lülitanud.
Vastajad näitasid üles valmidust maksma rohkem elektriauto ostmise eest, kuigi tegelik elektriautode omamise protsent on väga madal. Samuti oli väga levinud soov, et riik toetaks rohkem ühistranspordi infrastruktuuri parandamist.
Uuringu kohaselt aitavad elektri tarbimist vähendada energiasäästlikkuse märgised elektriseadmetel. Majapidamised, kuhu osteti energiasäästlikkuse märgistega elektriseadmeid, kulutasid elektrile keskmiselt kuus protsenti vähem.
Majapidamiste kulutused mahe puu- ja juurviljadele kogu värsketele puu- ja juurviljadele kulutatavast summast varieeruvad riigiti 13-st kuni 35 protsendini.
Erinevate märgiste äratundmine ja usaldamine kõigub samuti riigiti suuresti. Näiteks Euroopa Liidu uue orgaanilise toidu märgist usaldab Rootsis 47 protsenti tarbijatest, kes seda tunnevad, Hollandis aga 83 protsenti märgist tundvatest tarbijatest.
Vastajad toetasid prügi tootmise vähendamisega seoses enim kahte abinõud: jaemüüjate julgustamist vähem pakendama ning vähem pakendatud toodete ostmist.
Võrreldes 2008. aastal läbi viidud uuringuga oli kõikides riikides näha märgatavat tõusu inimeste seas, kes arvavad, et keskkonnaprobleemidega peaksid peamiselt tegelema tulevad põlvkonnad. Suurem osa vanematest inimestest arvas aga, et keskkonnaprobleemidega peaks tegelema just nende põlvkond kui probleemide põhjustaja.
Uuringu eesmärgiks oli aidata valitsustel paremini mõista majapidamiste energia-, vee- ja toidutarbimise, transpordi ning prügi tootmise ja ümbertöötlemise mustreid. Uuringus osales rohkem kui 12 000 majapidamist Austraaliast, Kanadast, Tšiilist, Prantsusmaalt, Iisraelist, Jaapanist, Koreast, Hollandist, Hispaaniast, Rootsist ja Šveitsist.