Nastikud kolivad majulisteks

Nastik elab ühe Tallinna külje all asuva pere majas.

FOTO: Lugeja foto

Tänavu on mitmed pered üllatusega avastanud, et nende teadmata on neile tekkinud uued majanaabrid – nastikud, kes end seejuures väga koduselt tunnevad.

«Märkasin laupäeval oma koduukse ees prisket nastikut, kes mind rahumeeli jälgis,» rääkis Tallinna külje all elav pereisa. Mõne aja pärast otsustas nastik lahkuda ja puges maja vundamendis olevasse prakku. Selles, et tegu oli nastikuga, on pererahvas tänu roomaja peal olnud kollastele laikudele väga kindel.

Läti piiri ääres suvitav pere jagab juba mitmendat aastat oma sauna nastikuga. «Vähemalt meetri pikkune jäme nastik, täitsa nagu voolik kohe,» kirjeldas pererahvas majulist. Palavatel päevadel on roomaja saunalava all jahedas, jahedama ilmaga aga armastas pikutada riietusruumi pingil päikselaigus soojendades ja aknast välja vaadates.

Eesti loodusmuuseumi zooloogide kinnitusel on nastik Eestis tavaline liik. «Kuigi ta eelistab elupaigana niiskemaid maastikke ja veekogude kaldapiirkondi, võib ta ennast sisse seada ka koduaedades ja elamute läheduses,» leiavad asjatundjad. Nagu teiste loomade jaoks nii on ka nastikule elupaiga valikul oluline, et leiduks piisavalt toitu ja sobivaid varjevõimalusi. Zooloogide kinnitusel ei ole nastik mürgine ning tema hammustus ei ole inimesele ohtlik. «Kui nastik on koduaeda elama asunud, on ta inimese jaoks ohutu naaber,» kinnitavad nad.

«Ega siin ei oska muud nõu anda, kui et nastik tuleb kinni püüda ja mujale viia - majast vähemalt paari kilomeetri kaugusele veekogu lähedusse ja seal madu taas lahti lasta,» soovitas Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia teadur Riinu Rannap neile, kes nastikust naabriga leppida ei suuda. Muud moodust Rannapi sõnul kutsumata naabrist vabanemiseks ei ole.

Nastik kuulub kaitsealuste liikide III kaitsekategooriasse.Ta sööb konni, konnakulleseid, aga võimalusel ka hiiri ja muid väikseid loomi, keda kätte saab. Puhkeajaks peitub ta tavaliselt kivihunnikutesse, puujuurte alla, näriliste urgudesse jms kohtadesse. 

Nastikut ja rästikut saab eristada välistunnuste järgi. Rästik on tavaliselt hallikas või pruunikas, seljal iseloomuliku siksakmustriga, pupill piklik. Nastik on enamasti tumehall, pruun või must, pea taga kollaste või valkjate laikudega, pupill ümmargune. «Kuna mõlemal liigil võib ette tulla värvuse ja mustri variatsioone (näiteks mõnes piirkonnas esineb musti rästikuid), siis tuleks liikide kindlaks eristamiseks vaadelda kõiki tunnuseid koos,» soovitab loodusmuuseumi rahvas.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles