Ettevõtted lähtuvad tööaja alguse määramisel eelkõige töö eripärast
16. juuni 2013, 21:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööpäeva algust ja sellega koos ka lõppu saab hajutada siiski vaid siis, kui töö iseloom seda võimaldab. Kui ikka kauplus peab hommikul kell üheksa uksed avama, peab personal juba tund-kaks varem kohal olema, et jõuaks vajalikud ettevalmistused teha. Sama kehtib paljude tootmisettevõtete kohta, kus töö käib vahetustega.
Võimalusel püüavad aga ka suuremad tööstusettevõtted oma töötajaile paindlikumat töökorraldust võimaldada.
Näiteks on Kalevis kasutusel hajutatud tööaja algus kokkuleppel otsese juhiga neile kontoritöötajaile, kelle töö seda võimaldab. «Ettevõtte jaoks on esmatähtis see, et töö saaks kvaliteetselt tehtud, mitte aga see, et töötaja tingimata just kaheksast viieni oma laua taga istuks,» rääkis avalike suhete juht Ruth Roht.
Siiski on ka kommivabriku kontoris ametikohti, kus töö iseloom nõuab kindlal ajal kohalolemist. Tootmistöötajate puhul hajutatud tööaja algust kahjuks kasutada ei saa, kuna vastasel juhul ei ole võimalik tsehhides tööd lihtsalt korraldada. Samamoodi tuleb šokolaadipoodide klienditeenindajatel täpselt tööaja algusest ja lõpust kinni pidada.
Üks põhjusi kindlal ajal tööle tulekuks on seegi, et lisaks tootmistöötajatele käivad ka paljud Kalevi kontoritöötajad tööl firma tellitud bussidega, mistõttu tööpäeva algus ja lõpp sõltuvad bussigraafikust.
Riigikontrolli avalike suhete juht Toomas Mattson ütles, et asutus lähtub oma töökorralduses mõistlikkuse põhimõttest: sisekord näeb ette, et kaheksatunnine tööpäev algab ajavahemikul kella 7.30–9.00 ning lõpeb tööaja algusest ja lõunavaheajast olenevalt ajavahemikul kella 16.00–17.45. Lõunavaheaja pikkus on 30–45 minutit ja seda ei arvestata tööaja sisse.
«Selline kord võimaldab inimtüüpi arvestada, sest mõnele sobib väga vara alustada, mõnele hiljem. Hajutatud ja individualiseeritud tööpäeva algus ja lõpp aitavad laias laastus kaasa ka liikluse paremale sujumisele,» selgitas Mattson.
Lisaks on riigikontrollis kokkuleppel vahetu juhiga võimalikud ka muud kokkulepped, mis aitavad kaasa töö paremale korraldamisele, sest eesmärk ei ole kellast kellani istumine, vaid et töö saaks tehtud. Teatud juhtudel on võimalik kaugtöö: riigikontrolli IT-lahendused võimaldavad turvaühenduse kaudu töötada maailma mistahes netiühendusega punktis, nagu oleks seesama inimene peakontoris.
Ka justiitsministeeriumi töötajail on võimalik alustada tööpäeva ajavahemikul kella 7.00–9.00 ja sõltuvalt alustamise ajast lõpetada töö ajavahemikul kella 15.30–17.30. Selline tööaja korraldus viidi sisse 2000. aastate alguses ning võimaldab töötajatel planeerida oma tööaega paindlikumalt lähtuvalt nii tööalastest vajadustest kui ka isiklikest eelistustest, samuti sellest, mis ajal on töötaja produktiivsem.