Kuidas e-poodlemisel kõik riskid maandada?
17. juuni 2013, 20:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
DLB e-Kaubamaja tegevjuht Danel Valge jagab nõuandeid, kuidas internetipoodides oskuslikult tegutseda – hoida alles pangaülekanded, kirjavahetus klienditeenindusega, uurida müüja tausta jpm.
Leides huvipakkuva toote või teenuse, tutvuge esmalt üksikasjalikult tingimustega. E-poe veebilehel peab kindlasti olema ettevõtte nimi, asukoht, e-posti aadress ja telefoninumber, kauba tagastamise ja garantii tingimused, kauba kohaletoimetamise aeg, sobimatu kauba tagastamise kord ning tagastamiskulude maksja.
Kui see info ei ole veebilehel piisavalt selge, siis küsi klienditeenindajatelt lisa ja palu kirjalikku vastust. Kui need on must-valgel kirjas, aitab see võimalike vaidluste korral. Kogu kirjavahetus klienditeenindusega, aga ka kaupa tutvustav info koos hinnateabega, tellimuskinnitused, arved, pangaülekannete ja kaardimaksete info tuleb salvestada, sest see on pretensioonide korral ülivajalik.
Eelista juriidilist isikut
Järgmisena tee selgeks, kas veebipood kuulub juriidilisele isikule või eraisikule. Kui müüjaks on eraisik, ei laiene ostjale tarbijaõigused. See tähendab, et tootel pole kaheaastast pretensiooni esitamise õigust ehk garantiid ega ka 14-päevast tagastusõigust. Samuti pole võimalik esitada tarbijakaitseametis kaebust müüjale, kui tekivad probleemid kauba kohalejõudmise või kvaliteediga. Seega on mõistlik osta kaupa juriidilisest isikust poepidajalt.
Kui e-poe kontaktinfost ei selgu poepidaja, siis võib teha n-ö ostukatse – valida mingi toode ja siirduda internetipanka maksma. Ettevalmistatud maksekorraldusel on näha, kes on märgitud raha saajaks: kas see on firma või eraisik. Sealjuures tuleb kindlasti meeles pidada, et ülekannet ei tohi päriselt sooritada.
Juriidilisest isikust müüja korral tasub kontrollida selle olemasolu äriregistrist (https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py) ja majandustegevuse registrist (http://mtr.mkm.ee). Kui kanded puuduvad, on tegemist eraisikuga. Samuti vaadake üle, ega kaupmees pole tarbijakaitseameti oma kohustusi mittetäitvate e-kauplejate mustas nimekirjas (http://www.tarbijakaitseamet.ee/epoed-kes-ei-taida-seadusest-tulenevaid-noudeid/).
Kindlasti tuleks e-poe nime ka guugeldada. Kui paar rahulolematut klienti netiavarustes ei pruugi veel tähendada kahtlast e-poodi, siis kümned hoiatavad postitused räägivad enda eest. Eelistada tasub E-Kaubanduse Liidu liikmeid kvaliteedimärgi “Turvaline ostukoht” omanikke (http://e-kaubanduseliit.ee/kvaliteedimark/kvaliteedimargiga-e-poed/)
Maksa kauba kättesaamisel
Paljud e-poed nõuavad ettemaksu või isegi kogu ostuhinda enne kauba kohaletoimetamist. Nii võibki juhtuda, et peale raha maksmise rohkem lõbu ostja ei saa või venib kauba kohaletoimetamine väga pikaks. Näiteks DLBs praktiseerime sellist võimalust nagu tasumist kauba kättesaamisel ehk lunateenust, kui inimene maksab kulleri saabudes kodus sularahas või pangakaardiga. Tasudes kättesaamisel pole ostjal mingit hirmu, et kaup jääks saabumata, samuti on müüja huvitatud kiirest tarnest. Tõsi, väga eksklusiivsete või kallite toodete puhul võib ettemaks olla tõsise ostuhuvi kinnitamiseks põhjendatud, kuid üldjuhul tasub igas e-poes nõuda 100-protsendist ostuhinna tasumist kauba kättesaamisel.
Eesti e-poodides kehtib 14-päevane tagastamisõigus, kuid vahel on see tehtud logistiliselt väga keerukaks. Samuti pole mingit põhjust nõuda tagastamiskulusid kliendilt.
Arvesta lisakuludega
Sageli tundub välismaistes netipoodides olev kaup soodsam. Halb üllatus saabub sageli koos kaubaga, kui makse on juba tehtud. Kui müüja on registreeritud väljapool Euroopa Liitu ning saadetise väärtus ületab 21,98 eurot, tuleb üldjuhul lisaks tasuda 20 protsenti käibemaksu ning tollimaksu, mis olenevalt kaubagrupist võib ulatuda 17 protsendini. Lisaks tuleb esitada tollideklaratsioon, mille vormistamise eest küsitakse olenevalt saadetisest ja selle väärtusest 4,85–15 eurot. Kui kauba saatjaks on eraisik, on maksuvabaduse piirmäär 45 eurot.
Kui Eestis pole kauba kättetoimetamise kulud eriti suured, siis välismaisest e-poest tellides ei pruugi see nii olla. Näiteks võib juhtuda, et odava hinnaga lambipirni ostmisel küsib müüja ostuhinnast 10 korda suuremat transpordikulu. Kindlasti tuleb enne piiri tagant kauba tellimist uurida, millise riigi seaduste järgi e-pood tegutseb. Sellest sõltub näiteks tagastamisperioodi ja garantiiaja olemasolu ning pikkus.