Lugeja küsib: mida teha tühja korteriga, mille arved on kolm aastat maksmata?

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kütmata korteri tõttu peavad naabrid kannatama.
Kütmata korteri tõttu peavad naabrid kannatama. Foto: SCANPIX

«Viie korteriga elamus on moodustatud ühisus. Ühe korteri omanikud on välismaal juba kolmandat aastat. Korter kütmata ja remondifondi kogumistasud ka maksmata. Tasud on kehtestatud nelja omaniku kokkuleppel, kuna viiendat omanikku kätte ei saa. Kuna kõigil on mõõt täis, et talvel korter külm ja kütmata, siis mida saaks ette võtta selle korteriga, et sinna uusi elanikke saada? Millised võimalused on sundvõõrandamisel (kui on)? Kas võõrandamise algatamiseks peab olema ühistu moodustatud? » küsib lugeja.

Vastab jurist Andry Krass Kvatro kinnisvarahalduse OÜst.

Korteri võõrandamisnõude alussätteks on korteriomandiseaduse paragrahv 14, mille kohaselt piisab korteriomanikule korteri müümise nõude esitamiseks, kui vastava otsuse poolt on rohkem kui pool kõikidest korteriomanikest. Küsimuses esitatud asjaolud, pikaajaline võlgnevus ja korteri kütmata jätmine, on mõlemad eraldi võttes piisavaks aluseks müüginõude esitamiseks. Juhul, kui korteriomanik oma korterit vabatahtlikult ei võõranda, siis otsustab selle kohus valitseja või ühe korteriomaniku avalduse alusel.

Korteri võlgnevuse kättesaamiseks on soovitav esitada kohtusse hagiavaldus, vastasel korral Teie nõue, mis on vanem kui kolm aastat, aegub.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles