Kuidas tunda ära petisest automüüjat

Eestis müüakse kuidas teab kuidas üles klopitud avariilisi sõidukeid.

FOTO: Liis Treimann/Postimees

Kuna automaakleri tööülesannete hulka kuulub pidev kohtumine erinevate automüüjatega, siis on aja jooksul meelde jäänud mõned omadused, mis võivad tihtipeale eristada ausat müüjat petturist, kirjutab automaakler Palle Kõlar.

Ebaausad automüüjad mõjutavad potensiaalseid kliente tihtipeale sellega, et kui kiirelt ei otsusta, siis tuleb järgmine klient ja viib auto minema. Kiirustamine tingib olukorra, kus inimesel napib aega, et kontrollida rahulikult auto ja ka müüja tausta ja ajalugu ning korraldada põhjalik ostueelne diagnostika. Petturite lemmikud on ostjad, kes tulevad autot vaatama kaugelt teisest Eesti otsast, sest reeglina pikka sõitu mitu korda ette ei võeta ja seetõttu ostetakse kiirelt esimene auto, mis tundub sobiv.

Vähimagi kahtluse korral müüja suhtes tuleks temalt kindlasti küsida täisnimi, et oleks võimalik uurida, kas tema nimega seostub mõni varasem pettus autode müügis. Kogenumate petturite kohta on otsingumootorites piisavalt infot. Nime avaldamisest keeldumise korral ei ole põhjust keeruline aimata.

Juhul, kui auto on sõitnud Eestis, siis peaks müüja oskama vastata küsimustele, mis puudutavad auto senist hooldust ja remonti. Kui on tegemist uuema autoga, peaks kindlasti olema täidetud hooldusraamat, kus on vastava esinduse templid. See jätab ka võimaluse esindusest hooldusajalugu järgi kontrollida. Kui on tegemist vanema autoga, mida enam margiesinduses ei hooldata, peaks iga müüja oskama vastata, et milliste hooldus- ja remondikohtade klient on ta olnud. Reeglina hoiavad korralikud autoomanikud alles ka hooldus- ja remondiarveid.

Kõikide uuemate autode hooldusajalugu on reeglina margiesinduse kaudu kontrollitav Euroopa Liidu piires. Kui auto hooldusraamat on viimased aastad täitmata, siis tuleks arvutada, kas praegune läbisõit on kooskõlas varasemate andmetega. Näiteks on auto märgitud läbisõit 230 000 km ja auto on 8 aastat vana. Kui auto sõitis kunagi Saksamaal esimese nelja  aastaga hooldusraamatu andmetel 200 000 km ja järgneva hooldusraamatust puuduoleva nelja aasta jooksul 30 000 km, siis võib oletada, et tegemist ei ole õige näiduga. Kahjuks paljud ostjad sellesse ei süvene ja vaatavad vaid hooldusraamatusse tehtud kandeid. Harvad ei ole ka olukorrad, kus petised on kogemata näidu kerinud väiksemaks, kui on viimane hooldusraamatusse kantud näit.

Erinevaid variatsioone pettustest võibki kirjutama jääda, kuid paneksime inimestele südamele vähemalt selle, et ärge kunagi ostke kasutatud autot kiirustades. Laske alati auto mõnel eksperdil üle vaadata. Seda ka juhul, kui kõik tundub ideaalses korras olevat.

Ausa automüüja tunnused

1.      Kuulutuses on näha auto registri number.

2.      Kuulutuses on vähemalt müüja eesnimi

3.      Müüja avaldab soovi korral ennem kohtumist VIN-koodi

4.      Müüja teab autost rääkida, vastab küsimustele konkreetselt.

5.      Müüja avaldab soovi korral oma täisnime.

6.      Müüja pakub ise proovisõitu.

7.      Müüja nõustub ostueelse ülevaatusega kliendi poolt valitud töökojas.

Petturi tunnused

1.      Auto registri number ja VIN-kood on kuulutuses varjatud

2.      Kuulutuses ei ole müüja nime

3.      Müüja ei soovi ennem kohtumist avaldada auto VIN-koodi. Reeglina vabandatakse välja sellega, et keegi teine võib selle oma kuulutuses kasutusele võtta. Kohtumisel avaldatud VIN-kood reeglina ei anna piisavalt aega, et Euroopast toodud auto ajalugu põhjalikult kontrollida ja peale kohtumist mõjutatakse klienti kiirelt otsustama.

4.      Müüja ei tea autost rääkida, küsimustele vastatakse ähmaselt ja vabandatakse tihti välja argumendiga, et sõbra auto ja sõpra pole vms.

5.      Müüja ei paku ise välja proovisõitu ja kui toimub proovisõit, siis korraldab selle nii, et tema ise on roolis. Kui tegu on automüügiga tegeleva ettevõttega, siis vabandatakse välja sellega, et auto ei ole arvel ja tänaval sõita ei tohi (tegelikult on ettevõtetel võimalik kasutada PROOV numbreid).

6.      Müüja ei nõustu ostueelse diagnostikaga. Põhjenduseks on reeglina ajapuudus või müügiplatside puhul see, et auto ei ole arvel ja ei tohi sõita.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back