Kui korstnast saab mesilastaru

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mesilassülem kogunes korstna peale, kui tuld tehti.
Mesilassülem kogunes korstna peale, kui tuld tehti. Foto: Lugeja pilt

Suvekoju saabunud pererahvas avastas üllatusena, et  vahepeal on nende maja korstnasse teinud pesa mesilased. Kogenud mesiniku sõnul ei aita sellises olukorras muud, kui otsida üles mõni mesinik.

«Pliidi alla tuld tehes ei hakanud hästi tõmbama ja kui asja uurisime, siis nägime korstnas mesilasi,» meenutab suvilaomanik. Selgus, et vana talumaja korsten oli pisut lagunenud ning mesilased olid sinna pesa teinud. Ükski kohalik mesinik sülemit ei soovinud ning pererahval ei jäänud muud üle, kui sülem sõna otseses mõttes välja suitsetada. Seejärel tuli neid tõrjuda maja räästa alt. Lõpuks oli sülem paar päeva puuoksa küljes ja lahkus siis teadmata suunas.

Kogenud mesinik Aleksander Kilk teab samuti juhust, kus suvila kaminasse tuld teinud pere nägi ühtäkki toas lendamas tahmaseid mesilasi. «Ega siin muud varianti ei ole, kui tuleb kutsuda kohalik mesinik, kes nad korstnast välja kougib,» tõdes ta. «Kui mesinikku ei leita, siis helistatakse päästeteenistusse, aga nemad otsivad ka mesinike liidu kaudu mesiniku,» rääkis Kilk.

Ta tõdes, et hoopis hullem on variant, kui mesilased teevad pesa maja seina sisse. Kõige kergem variant see, kui sülem ripub puuoksa küljes või muid lihtsalt ligipääsetavas kohas. «Rahustav nõuanne ka, et kui te kedagi ei leia, kes pere puuoksa küljest maha võtaks, siis loodetavasti tunni-kahe pärast lendab see ise ära,» lubas ta. Mitmeks päevaks jääb üldiselt sülem, mis on lennus juba mitu päeva ja ikka sobivat kohta ei leia.

Loomulik paljunemisviis

Kilgi sõnul algab sülemite liikumine mais ja selle tippaeg peaks peakorje algamisega mööda saama. «Ma arvan, et suurem sülemite liikumise aeg on möödas. Juulis on neid vähem ja mõni üksik sülem võib olla augusti alguses,» selgitas Kilk.

Mesiniku sõnul on sülelemine mesilaste loomulik paljunemisviis. «Vana ema koos poolte mesilastega lendab minema, peresse on munetud uued emakupud ja alles jäänud pere kasvatab uue ema,» rääkis Kilk.  Kui mesilassülem valmistub lahkumiseks, siis saadetakse alati välja pioneerid, kes otsivad sülemijaoks uut kohta.

«Kui nad selle koha leiavad, siis tuleb sülem tarust välja ja istub tunnikese või paar endise pesa lähedal,» rääkis mesinik. Kui konkreetset kohta ei leita, siis maandub sülem senisest peatuspaigast u kilomeetri kaugusele ja saadab välja uued pioneerid. «Kui midagi ei leita, siis vahel harva jääb sülem paigale ja hakkab kärgi ehitama,» sõnas Kilk. Temal on olnud juhus, kus vana mesilasema ei jaksanud kaugele lennata ja maandus ühte ilupõõsasse suhteliselt maapinna lähedale. Mesinik andis perele lisasööta ja kattis nad ka kinni, kuid üle talve nad ei elanud, sest hiired sõid pesa tühjaks. Lisaks närilistele ohustavad selliseid pesi ka karu ja nugis.

Aga miks mesinikud tänapäeval uusi sülemeid ei soovi? Kilgi arvates võib asi olla selles, et peljatakse haigusi. «Sülemid kannavad kaasas võimalikke mesilashaigusi, kui need on olnud algperes, ja seetõttu võõra sülemi võtmine on teatud riskiga seotud,» tõdes Kilk. Teine põhjus võib olla selles, et mesinikul endal on peresid juba piisavalt ja tal pole vaba taru. «Kui pere läheb välja, siis saab ta ise neid juurde paljundada  ja kui ta nii teinud on, siis pole tal enam sülemit vaja,» sõnas Kilk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles