Nördinud arstid võitlevad kuni uue streigini välja

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervishoiutöötajate streik möödunud aasta sügisel. Pildil on Lääne-Tallinna keskhaigla streigiteade.
Tervishoiutöötajate streik möödunud aasta sügisel. Pildil on Lääne-Tallinna keskhaigla streigiteade. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Lääne-Tallinna keskhaigla arstidele valmistab nördimust haigla juhtkonna otsus üles öelda üheksa aastat kestnud kollektiivleping, mis kaotab nende jaoks mitmed olulised hüved.

Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) arstide peausaldusisik kardioloog Lembi Aug selgitas, et enne kollektiivlepingu ülesütlemist käisid haigla juhtkonnaga läbirääkimised, kuidas olemasolevat lepingut muuta. «Need muudatused ei jõudnud kuhugi, sest juhtkonnal oli väga selge oma nägemus ja nad ei olnud kompromissideks valmis,» tõdes Aug.

Uues kollektiivlepingus plaaniti kaotada mitu arstide jaoks olulist hüve. Kõige suuremat muret valmistas töötajatele öötöötasu vähendamine: uues lepingus taheti 50-protsendist öötunnitasu vähendada 30-protsendini. Riiklikult kehtestatud öötöötasu miinimumnorm on 25 protsenti.

Veel ei olnud lepingus kirjas staažikatele töötajatele varem juubeli puhul makstud preemiat ja õdedele ning arstidele mõeldud viiepäevast lisapuhkust. «Samas ei olnud juhatus valmis ka põhitunnitasusid tõstma ja leppima kokku, et kollektiivlepingus oleks fikseeritud palgapoliitika,» täpsustas Aug ja lisas: «Põhimõtteliselt ei olnud juhatus nõus mitte ühegi täiendava hüvega, mis nõudis rahalist katet.»

Seejärel saatis juhtkond 18. juulil töötajatele kirja, milles ütles üheksa aastat kestnud kollektiivlepingu üles.

Meediast on läbi käinud ka arstide plaan hakata haiglas streiki korraldama. «Streigi korraldamine on nüüd ajakirjaniku fantaasia,» nentis Aug ja selgitas: «Kui üks leping on lõppenud, siis alati on võimalik alustada läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks ja kui need jooksevad luhta, siis tuleb pöörduda riikliku lepitaja poole. Kui seal jõutakse ka tulemusele, et tulemust ei ole, siis tekib alles streigivalmidus.»

«Ma kujutan ette, et kogu läbirääkimiste protsess võtab kuu aega. Selle ajaga on näha, kas juhatusel üldse on mingisugust koostöövalmidust või jätkuvalt mitte. Kui ei ole koostöövalmidust, siis ei ole midagi läbi rääkida,» arvas peausaldusisik.

Küsimusele, miks teised LTKH arstid streigivalmidust kommenteerima ei soostu, vastas Aug nii: «Kuna vana leping öeldi üles alles hiljuti, siis uut lepinguprojekti tegelikkuses veel tänasel päeval ei ole. Ei saa kommenteerida seda, mida mustvalgel kirjas ei ole.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles