Mis vahet on hoiustamisel pangas või hoiu-laenuühistus?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti inimesed loodavad liialt säästmisele.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Oma raha mõneks kuuks kuni mõneks aastaks kõrvale panemiseks ja sellelt intressitulu teenimiseks on mitu võimalust: näiteks hoiustamine pangas või hoiu-laenuühistus. Mis neil vahet on, lisaks sellele, et hoiu-laenuühistud pakuvad kõrgemat intressi?

Nii kommertspangad kui ka hoiu-laenuühistud pakuvad eraklientidele erinevaid hoiuseid, mille valik sõltub inimese eesmärgist, kirjutab tarbijaportaal minuraha.ee.

Kui tahad iga kuu teatud summa kõrvale panna, et mõne suurema ostu jaoks koguda, siis selleks sobivad säästuhoius, kasvuhoius või kogumishoius – täpne nimi, intressi suurus ja muud tingimused sõltuvad konkreetsest pangast või hoiu-laenuühistust. Juba kogunenud säästude hoidmiseks kindla perioodi jooksul, näiteks paarist kuust mitme aastani, saab kasutada tähtajalist hoiust.

Hoiu-laenuühistu pakub pangast kõrgemat intressi ja suuremat riski

  • Hoiuse avamine. Pangas hoiustamiseks peab sul olema arvelduskonto, mille avamine on reeglina tasuta. Hoiustama ei pea niisiis samas pangas, kus sa igapäevaselt arveldad, vaid võid hoiuse avada ka mõnes teises pangas. Hoiu-laenuühistus hoiustamiseks pead astuma selle liikmeks ning tasuma sisseastumismaksu ning osamaksu. Nende suurus sõltub konkreetse hoiu-laenuühistu tingimustest. Hoiu-laenuühistute Liidukodulehel saab lähemalt tutvuda viie hoiu-laenuühistu tingimustega ja nende näitel ulatuvad mõlemad maksud kokku minimaalselt 30-40 euroni. 
  • Intress. Pangahoiuste intressid on madalamad kui hoiu-laenuühistutes. Näiteks pankade hoiuste võrdlustabelist selgub, et aastaks 1000 eurot tähtajalisele hoiusele pannes on aastaintress sõltuvalt pangast 0,36-1,8%. Vaata võrdlustabelit siit. Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu kodulehel viidatud hoiu-laenuühistutes on aastase hoiuse intress 3-6%. Vaata hoiu-laenuühistute kontakte siit. 
  • Tulumaks. Pangahoiuse intressilt teenitud tulult ei pea maksma tulumaksu. Hoiu-laenuühistus hoiustades tuleb intressitulult maksta 21% tulumaksu, mille peab kinni hoiu-laenuühistu.
  • Hoiuste tagatus. Pangas on eraisikutest hoiustajate raha panga pankroti korral riiklikult tagatud kuni 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta ühes pangas. Hoiu-laenuühistutes olevatele hoiustele riiklik tagatisskeem ei laiene.

Loe hoiustamise kohta pangas või hoiu-laenuühistust lähemalt siit.

Mille poolest pank ja hoiu-laenuühistu veel erinevad?

Pank on krediidiasutus, mille peamine tegevus on avalikkuselt hoiuseid vastu võtta ja oma arvel laene anda. Krediidiasutuse asutamiseks kehtivad ranged nõuded ning tegutsemiseks tuleb saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba.

Eraisikute pangas olev raha – nii arvelduskontodel kui hoiustel – on panga pankroti korral riigi poolt tagatud. Vaata lähemalt Tagatisfondi kodulehelt.

Hoiu-laenuühistu on ühistuline rahaasutus, mille peamine tegevus on oma liikmetele hoiuseid ja laene pakkuda. Üks erinevusi pangaga on selles, et kui pank võtab hoiuseid vastu eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringilt, siis hoiu-laenuühistu teenuseid saavad tarbida ainult liikmed ja kindlaks määratud on ka see, kes liikmeskonna võivad moodustada.

Näiteks võib luua hoiu-laenuühistu territoriaalsel põhimõttel, kus tegevuspiirkonnaks on ühe või mitme kohaliku omavalitsuse  territoorium. Samuti saab hoiu-laenuühistu moodustada kutsealasel põhimõttel – näiteks metsaomanike hoiu-laenuühistu. Tegevusluba hoiu-laenuühistu asutamiseks vaja ei ole, samuti puudub riiklik tagatisskeem hoiustajatele raha tagasi maksmiseks hoiu-laenuühistu pankroti korral.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles