Grillid ja BBQ-ahjud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodune BBQ-ahi lihtsa vaeva ja väikese kuluga
Kodune BBQ-ahi lihtsa vaeva ja väikese kuluga Foto: Grillfest.ee

Grilliaparaadid erinevad üksteisest suuruse, materjali, kasutusviisi ja põletusaine poolest. Õige valiku tegemiseks peaksite kõigepealt panema paika oma nõudmised ja vajadused. Otsustage, kas tulevane aparaat hakkab teenima ainult oma peret või kavatsete hakata külalisi võõrustama. Kui grillresti läbimõõt on vähemalt 50 cm, ei peaks te jänni jääma ka suurema seltskonna puhul. Määrav on seegi, kas kavatsete aparaati kasutada vaid koduaias või soovite seda transportida näiteks suvilasse või piknikupaigale. Õigesti valitud grilliga saab grillida aastaringselt kohast ja ruumist sõltumata.

Mõned kriteeriumid valiku hõlbustamiseks:

* väljasõidule või matkale sobivad eriti hästi ühekordse kasutusega grillkarbid, aga ka kokkupandavad grillid, mida leidub nii söe- kui gaasiküttega.
* koduaeda sobib lahtine või kuppelgrill. Kui küpsetate peamiselt liha, valige kindlasti viimane. See võimaldab ka barbecue`ga sarnaneva tehnika kasutamist.
* kui valite lahtise grilli, peaks sellel kindlasti olema reguleeritava kõrgusega grillrest, et saaks küpsetada erineva küpsemisajaga toiduaineid.
* väga vajalik lisa lahtise grilli puhul on tuulekaitse. See hoiab ära kuuma tuha laialilendamise ning tagab ka tuulise ilmaga kuumuse tõusmise otse üles, küpseva toiduaine suunas.
* sangad ja rattad on iga grilli puhul head lisandid. Need võimaldavad aparaati ümber paigutada isegi siis, kui söed on juba küpsetusvalmis.
* maas asetseva aparaadi puhul jälgige, et see oleks piisavalt kõrgete jalgadega. Pidev küürutamine muudab alguses nii toreda tegevuse õige pea kurnavaks.
* kuppelgrilli kaas kiirendab pikemat küpsetusaega vajavate toiduainete valmimist ning vähendab süte kulu. Vajadusel võib ta toimida ka tuulekaitsena.
* Grillida on võimalik ka kaminas hõõguvate süte kohal.

Elektrigrill.
Elektrigrillid sobivad kiireks grillimiseks nii ruumis kui ka vabas õhus. Röstimisrestiga elektrigrillil püüab tilkuva rasva kinni veevann. Kontaktplaadiga elektrigrillil valmib liha analoogselt grillpannil praadimisega.
Elektrigrille on saadaval nii jalgadel seisvana kui laua peal kasutatavatena ja nendega võib kodus grillida aastaringi.

Gaasigrill.
Gaasigrilli populaarsus kasvab pidevalt nii Eestis kui ka mujal maailmas, sh. ka grillimse kodumaal Ameerikas. Restid lähevad silmapilkselt kuumaks, kuumust saab nuppude abil lihtsalt reguleerida ja grillimisega võib alustada kohe. Enamasti on gaasigrillid varustatud kaanega, seega saab nendega ka praadida, küpsetada ja aurutada. On gaasigrille, mille külge on ehitatud keetmiskoht ja tööpind, kus saab valmistada lisandeid ja kastmeid. Osadel gaasigrillidel on lisaks grillimisrestile ka malmplaat.

Laavakividega gaasigrill on üks parimatest, kuna laavakivid hõõguvad ja ei teki intensiivset leeki. Kivi tõmbab kuumuse endasse ja jaotab selle ühtlaselt. Laavakive võiks kord aastas vahetada või siis aeg-ajalt läbi keeta ca iga 10-nda grillimise järel, sest grillimise ajal tilgub rasv kividele ja kivid kipuvad põlema. Samas on nii kergem ahju puhastada, sest rasv jääb kivide külge ja ei määri ahju. Gaasigrillide puhul on miinuseks puusuitsu lõhna puudumine, plussiks aga mugavus, kiirus ja puhtus.

Puusöegrill.
Puusöegrilli puhul on tegemist armastatuima, kuid rohkem aega nõudva grillimismeetodiga. Plussideks on süte kohal grillitud toidu asendamatu aroom ja maitse. Tähtis on, et grillrest oleks reguleeritava kõrgusega - see võimaldab grillida õrnemat liha madalamal ja sitkemat kõrgemal kuumusel. Samuti saab nii edukamalt liha nö. ehmatada ja järelküpsetada.

Puusöegrillide valik on lai:

* Grillkarbid.
Ühekordselt kasutatavad väikesed grillkarbid on mugavad piknikuks. Karp koosneb paksust grillrestiga kaetud fooliumvannist, kuhu on paigutatud söed.

* Kohvergrill.
Kokkupandavat kohvergrilli on samuti mugav piknikule kaasa võtta.

* Kaanega kaetud ja kuppelgrillid.
On olemas erineva suurusega pealt kaanega kaetud grille, millest osadele on külge ehitatud ka grilli kõrval asuv tööpind. Laialt on levinud praktilised ja käepärased kuppelgrillid, rahvakeeles ufo-d, millel on ümar kuplikujuline kaas. Suletud kaanega grillides on toidu valmimisaeg lühem ja söearoom tuleb tugevamalt esile. Neil on ka õhuavad, millega saab kuumust reguleerida. Suletud kaas muudab grilli väikeseks ahjuks.

* Lahtised ehk katteta grillid.
Lahtise, ilma katteta grilli puhul võiks olla ümber grillresti madal terasplekist sein, et sädemed ei lenduks ja et kuumus jaotuks ühtlaselt. Lisaks saab sellele asetada grillvardaid. Lahtisi grille on kehv kasutada tuulise ilmaga, kuna puudub kaas. Kui kuppelgrilli puhul tekkiva leegi summutamiseks piisab kaane peale asetamisest, siis lahtise grilli puhul tuleb kasutada veepudelit, õlut vms.

* Paikne grillahi.
Tulekindlatest telliskividest saab ehitada paikse grillahju, mis ühtlasi teeb ka koduaia ilusamaks. Lõkkeplatsil toimuval piknikul saab valmistada grilli ka suurematest maakividest ja tükikesest traatvõrgust. Vardas grillimine on sel juhul lihtsam, kuna ei ole vaja otsida restiks sobivat traatresti.
* Kamin.
Grillahjuna saab üsna edukalt kasutada ka kaminat.

BBQ ahjud.
Tänapäeval peetakse nii grillimise kui ka barbecue kodumaaks Ameerikat. Seal kannab igasugune kodune grillipidu nime barbeque, lühendatult BBQ või lihtsalt Q. Sama nimetuse all tuntakse ka üha populaarsemaks muutuvat küpsetusviisi spetsiaalses BBQ-ahjus. Barbecue kogub populaarsust ka eestlaste hulgas ja paljudes koduaedades on barbecue juba niisama loomulik tegevus kui grilliminegi.

Õiget BBQ-d tehakse spetsiaalses BBQ-ahjus.
BBQ-ahjusid on mitmetes mõõtmetes - ülisuurtest kuhu mahub loom korraga sisse kuni miniatuurseteni sh. ka kokkupandavaid.

BBQ-ahjul on eraldi kütte- ja küpsetuskolle.
Küptsetuskoldes asub veevann, mis aitab summutada leegi põletavat kuumust ja annab lisaniiskust. Veevanni kohal asub küpsetusrest liha jt. toiduainete jaoks.

Osadel BBQ-ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn. wok-pann, kus on võimalik praadida grillvorste ja liha, valmistada wokrooga või kuumutada mop-kastmeid.
Enamus BBQ-ahjudest on kahe korstnaga, sest ühe korstnaga ahjus ei jaotu kuumus ja suits ühtlaselt. Kütte ja küpsetuskollet ühendab üldjuhul üks suitsulõõr, mis suubub küpsetuskolde keskkohta, et suits jaguneks ühtlaselt.

BBQ-ahju köetakse kuivade puudega, soovitatavalt kooritud lepapuuga. Kuumust annab leek, mitte süsi.
Osadel BBQ-ahjudel on eraldi suitsukast, mis täidetakse vee, lepalaastude, üritde, vürtside, luuviljaliste puude okste jms. Nii saab anda lihale aromaatset maitsesuitsu.

BBQ-ahjus on küpsetamise käigus niiske ja suitsune keskkond ning küllalt madal temperatuur (ahju sisetemperatuur ca 100 kraadi).

Küpsetamise ajal pintseldatakse liha/kala spetsiaalselt selleks valmistatud kastmega (mopiga), mis annab lihale maitset ega lase sel ahjus kuivada.
BBQ-liha ei saa pruuni pealispinda nagu grillides, kuid on see-eest mahlane, mõnusa suitsumaitse- ja lõhnaga.

BBQ-ahjus küpsetatud liha kvaliteedinäitajateks on maitse, pehmus/küpsus, välimus ja suitsuring (st. liha ristlõikel näha olev nn. suitsuääris).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles