Petiseid leidub ka tasuta kraami turul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbija24 poole pöördus nördinud lugeja Linda, kes valiti aprilli alguses tasuta kraami portaalis Spunk.ee mustade naistekingade uueks omanikuks. Kasutaja tasus koheselt ka kingade äraandja poolt öeldud postikulud, kuid kingi ei ole ta siiamaani saanud.
«Minu mitmetele kirjadele vastas andja kuu aega hiljem ning ütles, et ei ole kingade saatmist ära unustanud, kuid viibib hetkel haiglas ning tegeleb sellega nädala jooksul. Pärast seda ei ole aga rohkem midagi kuulda olnud. Kirjutasin ka Spunk.ee meiliaadressile, kuid ka neilt ei tulnud vastust,» kirjeldas Linda (21) juhtunut.
Spunk.ee kordinaatori Magne Tammeoru sõnul on Spunk.ee meeskond netipetturitega kokku puutunud suhteliselt vähe, kahe tegutsemisaasta jooksul umbes viis-kuus korda, mis on tema sõnul liikuva kaubahulga kohta väga vähe. «Enamus kasutajaid pöördub meie poole impulsiivselt ja hiljem on olukord siiski lahenenud,» lisas ta.
Kuna Spunk.ee tegutseb vabatahtlike toel, ei ole meeskonnal aega ega ressursse detektiivitööd teha, seetõttu jääb kasutaja pettuse korral üksi. Samuti ei tohi Spunk ilma politsei loata petturi isikuandmeid avaldada. Tammeorg lisas, et suure tõenäosusega ei pruugi need petturite puhul ka tõesed olla.
«Oleme ka meeskonna poolt kontakteerunud nii-öelda petturitega, kuid kahjuks see tulemust iga kord ei anna. Ühe konkreetse kasutaja puhul pöördusime ka politseisse, aga kuna Spunk ei olnud kannataja, ei võetud meie avaldust menetleda,» rääkis Tammeorg. Avalduse netipettuse kohta saab esitada kindlate tõenditega ainult kannatanu ise.
Vaatamata sellele, et summad, millega Spunk.ee lehel on võimalik petta saada, on väikesed, soovitab Tammeorg pettuse korral siiski politseisse pöörduda. Tammeoru sõnul aitab kauba saatmata jätnud kasutajaga tihti kontakti luua ka see, kui anda talle Spunk.ee lehel negatiivne hinnang ehk nii-öelda punane pöial ning seda põhjendada. «Võimalik on petturist kasutaja kohta jätta teade ka Spunk.ee Facebooki lehele,» lisas ta.
Pettuse vältimiseks soovitab Tammeorg kasutada Spunk.ee loodud saatmisviise, mille puhul ei pea postikulu ette maksma, näiteks SmartPOSTi pakiautomaat, Eesti Posti lunapakk või kauba käest-kätte saamine. «Lähiajal taotleme toetust ka Post24 pakikoodiga saatmise integreerimiseks,» sõnas Tammeorg.