Loomakaitsjad saavad hädajuhtumite kohta üha rohkem teateid

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga kodutute loomade varjupaik.
Valga kodutute loomade varjupaik. Foto: Avo Meeks / Valgamaalane

Hädajuhtumite teadete arv Eesti Loomakaitse Seltsi infotelefonile kasvas esimesel poolaastal üle 400 teate võrra.

2013. aasta esimesel poolel nõustas ja lahendas Eesti Loomakaitse Selts (ELS) 2290 infonumbrile ja -meilile saabunud juhtumit, mis teeb keskmiselt 13 juhtumit päevas. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil poolaasta teadete arv oli 1881, kasvas teadete arv käesoleval aasal 409 teate võrra ehk 22 protsenti.

«Usume, et teadete arvu tõus näitab eelkõige loomakaitsealase teadlikkuse kasvu,» ütles seltsi juhatuse liige Tania Selart. «Ilmselt on ka ELS kui organisatsioon inimestele rohkem kõrvu jäänud.»

Ta lisas, et teadete arv on suurenenud tänu sotsiaalmeediale. Näiteks postitatakse hädajuhtumi kirjeldus ELSi Facebooki seinale või saadetakse privaatsõnum.

Aasta esimese kuue kuu jooksul tegi ELS 61 pöördumist erinevatele ametkondadele (politseile, veterinaar- ja toiduametile, keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele).

«Pöördumised tehakse ainult juhul, kui me ei saa ise hädajuhtumit kontrollida, kui meil pole õnnestunud saavutada omanikega kokkulepet puuduste kõrvaldamiseks või kui hädajuhtumil on väär- või kuriteotunnused, mis eeldavad menetluse algatamist. ELSil endal puudub seadusest tulenev menetlusõigus,» selgitas Selart.

«Selleks, et kiirendada loomade väärkohtlemisjuhtumite lahendamist, parandada loomade pidamistingimusi ja vähendada ametnike koormust, kaasame üle Eesti kümneid vabatahtlikke ja liikmeid,» lisas loomakaitsja.

Laekunud abipalvete nõustamise ja lahendamise tulemusena sai ELSi poolt aasta esimesel poolel otsest rahalist abi enam kui 600 looma 22 000 euro ulatuses. Seltsi võimekus abistada väärkoheldud või muul moel abivajavaid loomi sõltub otseselt annetustest.

Tänu heade inimeste annetustele kaetakse abivajajatega seotud veterinaarsed protseduurid (steriliseerimine, kastreerimine, kiibistamine, vaktsineerimine), ravi ja raskemad operatsioonid, ülevaatused, toidu- ja hügieenitarvete abi ning transport.

Enamasti pöördutakse ELSi poole kas üldiste loomakaitsealaste küsimustega või väärkoheldud loomadega seoses. 2013. aasta esimese kuue kuu jooksul sai selts teateid abivajavatest koertest, kassidest, rebastest, küülikutest, lehmadest, hobustest, lammastest, veistest, rottidest, karust, rästikutest, konikutest, kitsedest, kilpkonnadest, hüljestest, deegust, elevandist, pesukarust, kährikust, hamstrist, tuhkrust, kaladest, liblikatest ja erinevatest lindudest (kajakad, varesed, pääsukesed, papagoid, merikotkas, öökull, toonekurg jt).

Headel inimestel ja ettevõtetel on võimalik toetada seltsi tegevust tehes annetuse Eesti Loomakaitse Seltsi kontole SEB Pangas numbriga 10002019856000 või Swedbankis numbriga 221041248998 või helistades telefonidele 900 7225 (2 eurot) ja 900 7200 (5 eurot).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles