Sotsiaalministeeriumi rohelise raamatu soovituste jõustumisel võivad välismaised alkoholitootjad saada eelise, kuna kohalikel ettevõtetel pole majanduslikku ressurssi läbi kõigi reklaamikanalite konkurentsis püsida.
Välismaised alkoholitootjad võivad saada eelise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi 2012. aastal avaldatud roheline raamat soovitab muuta reklaamiseadust nõnda, et reklaamides võiks esitada vaid neutraalset teavet kauba põhiliste omaduste kohta. Sealjuures välistataks inimeste näitamine, atmosfääri kirjeldamine ning lugude jutustamine.
Seeläbi poleks enam võimalik tutvustada tooteid läbi nn elustiili reklaamide. Õlletootjate liidu tegevjuhi Peeter Võrgu sõnul saaksid rohelise raamatu soovituse jõustumisel eelise välismaised tootjad, kuna nemad võivad jätkata reklaamimist nii, nagu soovivad. Piirangut saaks rakendada Eestis, kuid piiritagused telekanalid ning internet jätavad palju mänguruumi. Kodumaistel tootjatel ei jätku tõenäoliselt ressurssi suuremahuliste sotsiaalmeedia kampaaniate või välismaiste telekanalite eetriaja hankeks.
«Facebook on avatud, teised telekanalid on avatud. Näiteks venelased vaatavad üldse väga palju vene kanaleid,» ütles ta. A. Le Coq Eesti juht Tarmo Noop lisas, et välismaiste tootjate reklaamikanalid jäävad alles nagunii. Tema sõnul on kõige suuremateks elustiili reklaamideks mängufilmid.
«Parimad näited on «Pohmakas 1» ja «Pohmakas 2». Neid näiteid võib kõvasti tuua, kus terve film kajastab elustiili,» lausus Noop. Ta rääkis, et tema isikliku arvamuse kohaselt võiks A. Le Coq võtta inimesed reklaamidest välja, kuid tunnistas piiritaguste brändide eelist.
Samas tõi Noop esile, et roheline raamat on siiski erinevate osapoolte poolt loodud ettepanekute kogum, mida riigikogu alles hakkab arutama. Seadusandlik võim vaatab soovitused läbi ning saadab vastused erialaliitudesse. Seejärel lahendatakse need erialaliitudes või sätestab riigikogu vajalikud muudatused seadustes.
Rohelise raamatu reklaamialased soovitused alkoholitarbimise vähendamiseks ei pruugi olla hädavajalikud. A. Le Coqi juht rääkis, et õlleturg on langenud alates 2007. aastast 12 protsenti ning tõenäoliselt jätkub langus ka tänavu.
Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Kristel Rõõmusaar ütles, et konkurentsiseadusega ei lähe rohelise raamatu soovitus vastuollu.
Agressiivne elustiilireklaam on probleem
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Triinu Täht ei nõustu õlletootjate liidu arvamusega. Tema sõnul kipuvad eestlased vaatama pigem Eesti turule suunatud kanaleid, näiteks eestikeelse tõlkega meelelahutuskanaleid.
«Terviseedendajate jaoks on see kahtlemata probleem, kui agressiivne elustiilireklaam sinna alles jääb, küll aga ei saa kuidagi rääkida kohalike tootjate diskrimineerimisest - et reklaami minutihind sõltub vaatajaskonnast, ei ole põhjust arvata, et sinna on Eesti tootjal raskem reklaami osta kui TV3-e või Kanal 2-e,» vastas Täht.
Õllesõber Kaupo Oja rääkis, et elustiiliga seonduvad reklaamid võivad mõjutada teda tarbijana küll. Seda siiski juhul, kui toode läheb reklaamiga kokku. Siinkohal tõi ta välja kallimad välismaised brändid, millele on loodud asjakohane identiteet.
Reklaami ning kauba vastuolu võib aga tekitada soovi toodet vältida. «Kui mingisugune rikas tüüp joob katusekorteris 80-sendist õlut, siis see ei tundu eriti usutav. Eriti kui oled seda ise proovinud ja tead, et see on…,» ei hakanud Oja lauset lõpetama.