Lugejad lindude peletamisest: aitab vaid püss!

Kirsid

FOTO: SCANPIX

Küsimusele, kuidas peletada marjapuudelt ja –põõsastelt aplaid linde, vastasid lugejad sageli, et suleliste vastu saab vaid püssiga. CD-plaatide ja makilintide riputamine oli enimproovitud peletusmeetod ning toimis umbes pooltel juhtudel. Lisaks kiideti ka linnupeletuspalli ning soovitati ämm aeda käsi plaksutama kutsuda.

Tarbija24 kutsus oma lugejaid üles jagama nippe, kuidas hoida lendavad röövlid marjasaagist eemal. Lugeja Nuu kirjutas, et kõige lihtsam on linde püssiga peletada – nii nagu vanarahvas tegi. «Paned veel ühe raipe kõrgele lati otsa rippuma, siis toovad hirmuga eelmise aasta marjad ka tagasi,» lisas Nuu.

Liigikaaslase korjus pidi aga tõesti linde peletama. Lugeja Kirsid kirjutas, et temal käisid linnud kirsiraksus aastaid ning endale ei jäänudki suurt midagi  - nuta või naera, plaksuta või karju, pane võrgud või ära pane, enamus marju olid ikka pooleldi näritud. Üks aasta ei olnud ootamatult aga ühtegi lindu kirsivargil: «Imestan, mis imestan, korjan ja saan teada, palju siis puud ka tegelikult saaki annavad. Ja äkki avastan, et üks lind oli end võrku kinni mässinud ja ära surnud...»

Enim kasutatakse CD-sid ja makilinte

Lugeja Bioloog kirjutas, et on CD-plaate marjapõõsaste lähedusse riputanud ja näib, et see mingil määral toimib. Ta lisas, et ka vanad kardinad ja võrk ajavad asja ära, ent on tüütud paigaldada ja lind võib nendesse kinni jääda ning surra - talle ei meeldi marjapõõsast surnud linde leida.

Lugeja Segu ütles, et on viimased kolm aastat maasikate kaitseks kasutanud makilinte, mis käivad rullide peale, kuna (video)kassettides kasutatavad ei kõlba. Sander ütles, et tema saavutas parima tulemuse videomakilintide tõmbamisega peenarde kohale. «Tuulega teevad «urr-urr» ja liikudes tekitavad vilkumise efekti,» lisas Sander.

Lugeja Ära proovitud aga kirjutas, et CD-plaadid toimisid ühe aasta, kuid järgmisel aastal istus lind juba plaadi kõrval ja nokkis kirsse. Lugeja Juju lisas, et järgmisel aastal nõuavad linnud plaatise kuulamiseks juba CD-mängijat – hea marju nokitseda musa saatel. Ka lugeja Musa kirjutas, et temal sai väikesest kirsipuust hoopis CD-puu, aga kirsid viidi ikka noka vahel ära.

Spetsiaalne linnupeletuspall

Mitmed lugejad kiitsid ka linnupeletuspalli, kuid kahel lugejal ei olnud ka sellest spetsiaalsest hirmutusvahendist kasu. «Linnupeletuspall aitas täpselt kaks päeva, peale seda istusid või palli otsas, ei karda need rästaks kutsutavad lendrotid keda kuraditki,» kirjutas lugeja Ainult püss aitaks.

Lisaks linnupeletuspallile soovitati ka tavalist heeliumõhupalli ning linnukujulist tuulelohet. «Kui seal veel mingi silmadega olevus (Barbie vms) peal, siis hoiab linnud ilusasti eemal,» kirjutas A-haa. Assur kirjutas, et tegi võllapuukujulise asjanduse aeda ja pani tuulelohe sinna otsa rippuma ning rästad hoidsid hea jupi aega eemale. Soovitati ka stardipüstolit ja vilega rakette.

Lugeja Teadmine kirjutas, et marjavõrku võib asendada näiteks silopallivõrguga, mis on mitu korda odavam ning selle küljed saab pakinööriga kokku põimida. Lugeja Kj tõi välja, et britid istutavad oma marjapõõsaid juba aastasadu fruit cage’i ehk puuri.

Lugeja Asdf kirjutas, et tema pani ämma pildi üles. «Sellest saati ei puhu tuul ka enam seal,» lisas ta. Ka Heh soovitas ämma külla kutsuda ja paluda tal õues seista ning kätega vehkida.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles