Lugeja küsib: kui pika perioodi eest on mul õigus võlgnikult viiviseid küsida?

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venetsueela majandusel ei lähe hästi.
Venetsueela majandusel ei lähe hästi. Foto: SCANPIX

«Kui võlgnik ei maksa ära võlga, siis kui pika perioodi pealt on mul õigus viiviseid küsida? Ma saan aru küll, et loogiliselt võttes senimaani, kuni võlg on tasutud. Aga kui ma ei tea, kunas võlgnik võla tasub, siis kui pika perioodi pealt ma võiksin/peaksin neid nõudma?» soovib lugeja teada.

Vastab vandeadvokaat Alo Pormeister advokaadibüroost Sirel & Partnerid.

Viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmata jätmise korral kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kui Te esitate kohtusse hagi võla sissenõudmiseks, siis viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Samas on riigikohus oma lahendites märkinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles