Eestis vallandus tänavu tarbimismängude buum

Kuigi suurpoed on varemgi korraldanud tarbimismänge, on need tänavu Eestis muutunud nii populaarseks, et puudu tuli nii kassas jagatavatest kleepsudest kui ka väljareklaamitud sooduskaupadest.

«Kui ma mingeid asju tahan, siis ma neid kleepse kogun. Hasardist ma ei kogu mitte midagi,» rääkis Silvia Savik, kes on tänu Rimi tarbimismängudele ostnud endale nii potte, panne kui ka Villeroy & Bochi noad.

Kuigi soodustuse saamiseks tuleb koguda mitukümmend kleepsukest, saab Savik enda kinnitusel vajaliku koguse kokku iga päev süüa ostes. «Selle pärast ma mingit lisaliigutust ei tee ja kui pisut jääb kleepsu saamiseks vajalikust summast puudu, siis nätsupakki ka ma ka ei osta, et seda täis saada,» kinnitas naine.

Tarbimismängude abil ostetud kauba ja selle kvaliteediga on naine siiani igati rahul. Samas tunnistas Savik, et ega ta ei kontrolli, kas poeketi väljareklaamitud kallim alghind ka paika peab. «Ma käin ka Selveris, aga sealse päiksemängu asjad oli pigem teisejärguline kaup ja kehvema kvaliteediga. Sellist ma ei taha,» sõnas naine.


Estonian Business Schooli turundusõppejõu Toomas Dannebergi sõnul on sellistel tarbijamängudel mitu eesmärki. «Üks asi on uue tarbija meelitamine, et siit saab boonuseks vahvaid asju, tule ja proovi,» rääkis Danneberg.

Teine eesmärk on juba seal sisseoste tegeva ostja kinnistamine poe juurde. «Oma roll on ka ostude suurendamises, sest kogumise puhul tekib olukord, kus inimesel on tunne, et ma olen juba nii lähedal, et natukene veel ja ma saan selle,» selgitas turundusõppejõud.