Noormees peab Arukülas 200-pealist linnuparki

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõbralik kurg Freddi.
Sõbralik kurg Freddi. Foto: Toomas Tatar

Harjumaal Aruküla aleviku metsatukas elav, kokaks õppinud 25-aastane Eino Roosioks töötab Tallinna lennujaamas lennujulgestajana. Tegemist on pealtnäha täiesti tavalise noormehega, kui jätta mainimata, et ta jagab oma majapidamist lisaks emale, õele ja õelapsele veel pea 200 linnuga.

«Smaragdpardid, paabulinnud, vaaraohaned, tulipardid, punakael-lagled, mustad luiged, koduhaned, kuningfaasanid, naerutuvid, mandariinpardid, kääbusfööniksid, viirpapagoid, nümfkakaduud, valge toonekurg …» loetleb Roosioks üles mõned oma eksootilistest sõpradest. Seejuures ei ole kõik tema lemmikud esindatud isegi Tallinna loomaaias. «Neil ei ole albiino-paabulinde, sinikael-kääbusparte, mandariinparte ja smaragdparte …»

Pea igast liigist on Roosioksal vähemalt kaks isendit – emane ja isane. Nii on seltsis segasem ning lindudel ei teki suurt tahtmist minema lennata. Vaid kolm toonekurge on kõik emased. Noormees ei taha isaseid võtta, kuna räime, kanasüdame ja kanakaelaga maiustada armastavad kured hakkaksid siis jõudsalt paljunema.

132 lindu ja 48 tibu

«Iga lind on eriline, igal linnul on oma iseloom,» kirjeldab Roosioks. «Näiteks kurg on üsna leplik ja rahulik lind, ehkki vabas looduses hoiab ta oma territooriumi teiste kurgede eest. Paabulinnud on jällegi väga territoriaalsed linnud ja nad tahavad uhkes üksinduses olla. Mandariinpardid on arad linnud, nad on parema meelega omaette põõsa varjus.» Tema juures elab suurem osa liikidest sõbralikult koos ühes suures taras – nagu Noa laevas! Seejuures on paljud linnud lendamisvõimelised, kuid üle tara lennatakse siiski harva. Vahel tuleb tuju naabriaias kiigel istumas käia.

«Siis plaksutan ja nad hüppavad uuesti alla,» muheleb linnusõber. Naabri hästi kasvatatud malamuudi tõugu koerad vaatavad seda kõike üsna tuimalt pealt.

Roosioksa linnupark. Foto: Toomas Tatar

«Kõik imestavad, kuidas faasan ära ei lenda, aga nad püsivad aias,» kinnitab linnupargi omanik. Mullu pääses üks faasan siiski jooksu. «Ta tahtis tagasi tulla – mitu päeva käis ümber aia, aga kui hakkasin teda kinni püüdma, pani uuesti metsa.»

Valitsejaks isane paabulind

Roosioksa kuldfaasanile meeldib aeg-ajalt Aruküla vahel ringi rännata. «Siis on helistatud, et meil on aias imelikku värvi papagoi, tule too ära.»

Ööseks ajab Roosioks oma linnupargi kinnisesse aedikusse, mis on ümbritsetud ka karjustega, et kaitsta eksootilisi lemmikuid luusivate metsloomade ja näljaste rebaste eest. «Mina plaksutan ja nemad lähevad. Igalühel on oma kindel magamiskoht.»

Linnufarmi valitsejaks on sini-paabulind, keda peremees hellitavalt Paabuks kutsub. «Tema on isane ja sai just suguküpseks, nii et ta näitab praegu võimu ja teised tõmbuvad eemale,» pajatab Roosioks. Paabu tõi ta koju umbes kolm aastat tagasi, kui linnupargi jõulisem arendamine lahti läks.

«Tõin ta Tallinna lähedalt ühest majapidamisest, kus samuti linde lemmikutena peetakse, aga ma ei saa öelda, et Paabu mu lemmik oleks,» selgitab noormees. «Linnud on kõik huvitavad – tüdined ühest ära ja vaatad teist.»

Valitseja-Paabu on võimu näidanud ka peremehe peal. «Ta on mulle kallale tulnud küll. Võtsin ta sülle ja surusin õrnalt vastu maad, mis on tema jaoks solvav,» kirjeldab ta. Nii on Paabu nüüdseks aru saanud, et asjata tüli norida siiski ei tasu, ning üldiselt piisab vaid peremehe plaksutamisest, et lind taas sõna kuulaks.

Paabulind nimega Paabu. Foto: Toomas Tatar

«Jaanipäeval hakkasin linde ööseks aeda ajama ja ta lendas naabri katusele. Plaksutasin, meelitasin sihvkadega, ei tulnud. Lõpuks tuli ikkagi ise tagasi.»

Nimed on Roosioksa linnupargis pandud siiski vaid üksikutele isenditele. Ka Valitseja-Paabut kutsudes kipuvad kohale jooksma kõik paabulinnud. «Nad loodavad, et saavad siis maiust.»

Loomaaiast pärit toonekurg Freddi sai nime linnupojana, kui peremees veel ei teadnud, et ta emaslind on. Kuna Freddi harjus oma nimega, pole seda hiljem enam muudetud.

Freddi on sõbralik kurg, kellele meeldib inimestega suhelda. Kui Roosioks aedikusse läheb, sammub muidu eraklik kurg kohe peremehe juurde ning tunneb tähelepanu üle heameelt.

Kurg Freddi ja Eino Roosioks. Foto: Toomas Tatar

«Selle saatana näoga kõrvukfaasani nimi on Vassu. Nime pani talle õelaps, kes linnu loomaaiast välja valis,» räägib Roosioks. Nii kui õelaps «Vassu, Vassu, Vassu» hüüab, jookseb kõrvukfaasan kohale, et maiust saada. «Eks nad reageerivad pigem hääletoonile.»

Linnud Poola laadalt

Linde ostab Roosioks enamasti Tallinna loomaaiast, kuid hindadest ta rääkida ei taha – hinnapakkumised olevat personaalsed. «Slovakkia ja Poola piiri ääres on ka linnulaadad, kus kord aastas käin. Vahel käib seal mõni tuttav,» selgitab linnupidaja. «Ostes on enamikul lindudel tiivaluu tibuna ära lõigatud, nii nagu loomaaiaski. Oma lindude järglastel mina sellist asja ei tee,» lubab ta.

Igal linnul on lemmikupaberid, mida tollis näidata tuleb. «Kui uus lind saabub, panen ta kolmeks-neljaks kuuks karantiini.»

Järgmisena on plaan soetada vööthani, kes pidi sümpaatne kaaslane olema.

Noormees tunnistab, et suure linnupargi pidamine ei ole kerge ega odav lõbu. «Kevadest sügiseni ei ole suuri probleeme, talvel on keerulisem, sest siis nad söövad rohkem, tahavad palju vitamiine ja nende asemeid on vaja rohkem puhastada.» Talvituvad linnud soojustatud kuurides. Spetsiaalseid vitamiine tellib peremees lemmikutele Saksamaalt, Slovakkiast ja Poolast.

«Kui muidu on linnud kodused, siis sügisel tuleb väike hulkumistuhin peale. Kui nad lahti on, tuleb ikka silma peal hoida.» Pärast esimest lund jääb kogu kari siseruumidesse.

Otsib uut kodu

«Mina saan ikka rahus tööl käia, ja ka väljas, nagu noor inimene ikka. Hommikul panen lihtsalt toidu ette ja eks mõni liik tahab rohkem poputamist saada.»

Toitu annab peremees lindudele kaks korda päevas. Iga liik sööb erinevat kraami. «Panen kõik söögid kokku ja igaüks valib maiuspalu ise. Eks kindlasti on välja kujunenud see, kes esimesena oma toidupalad kätte saab.»

Vitamiinirikas linnutoit ei ole odav. «Tellin seda jupi kaupa – näiteks punakael-lagle 15-kilone toidukott maksab 40 eurot,» räägib linnupidaja. Koti söövad neli luike ja kaheksa lagle külmal ajal ära kahe nädalaga.

Kord aastas tuleb toidu- ja veterinaarametile viia lindude väljaheite proove. Analüüside alusel kirjutatakse välja linnupargi asukatele rohud, mille kuure tuleb teha kaks korda aastas. «Regulaarsed rohukuurid on kevadel, enne kui nad välja lähevad, ja sügisel, enne kui nad jällegi siseruumidesse asuvad. Suvel korjavad nad metslindudelt haiguseid ja siis on taas vaja ravida.»

Viirpapagoid. Foto: Toomas Tatar

Miks linnud? «Linnud on meie peres alati olnud,» tunnistab Roosioks. «Ema kasvatas parte ja kanu – juba siis tekkisid lemmikud, kes elasid vanaduspõlve lõpuni.» Lapsepõlves hakkas ta unistama oma väikesest linnupargist. «Nüüd ma teostan seda vaikselt.»

Lindude elust on noormees teada saanud vene kirjanduse ja loodusfilmide vahendusel. «Palju olen õppinud telerist, sest loodus on kogu elu huvi pakkunud.»

Edasine plaan on Roosioksal oma park Arukülast ära kolida. «Plaanin leida suurema koha, kus on looduslik veekogu ja üldse looduslähedasem, siis saan liike ka juurde võtta.»

Praegust tehisbasseini on raske puhastada. «Seda tuleb teha kord nädalas ja see võtab umbes kuus tundi aega.» Enamik Roosioksa linnupargi elanikest on aga just veelinnud.

Oma tegemistest pole mees suurt rääkinud ja oma lemmikute vaatamise eest ta raha küsida ei taha. «Väga vähesed teavad tegelikult, et siin linnupark on.» Uudishimulikke aga ära ei aeta.

Linde avalikult näidata ei tohi

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Teet Koitjärv kinnitas, et võõrliikide isendeid ei tohi niisama riiki sisse tuua. Kui loom või lind tuuakse lemmikuna, peavad olema vastavad paberid looma või linnu päritolu kohta.

Loomi on lubatud avalikult näidata seaduse järgi vaid loomaaedades, samuti veterinaar- ja toiduametiga kooskõlastatult loomanäitusel, -võistlusel, -laadal või -oksjonil.

Loomaaed, lähtudes loomakaitseseadusest, on koht, kus loomi peetakse avalikuks näitamiseks vähemalt seitse päeva aastas. Roosioksa talul loomaaia tegevusluba keskkonnaameti kinnitusel pole.

Näiteid asukatest

•    Tulipardid

•    Egiptuse haned

•    Valgepõsk-lagled

•    Sinikael-kääbuspardid

•    Valge koduhani

•    Mustad luiged

•    Punakael-lagled

•    Kanada lagled

•    Smaragdpardid

•    Sini-paabulinnud

•    Jahifaasanid

•    Kuldfaasanid

•    Albiino-paabulinnud

•    Kiiver-pärlkanad

•    Kääbuskuked

•    Moskva lihatuvid

•    Nümfkakaduud

•    Viirpapagoid

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles