Uuring: kaheksal protsendil inimestest on raskusi laenumaksetega

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud eluasemelaenu võtjad on täna raskustes.
Paljud eluasemelaenu võtjad on täna raskustes. Foto: Elmo Riig / Sakala

Uuringufirma GfK tarbijauuring näitas, et kolmandikul Eesti elanikest vanuses 15-74 on võetud laen, mida praegu tagasi makstakse, neist omakorda peaaegu veerand väitsid, et viimase poole aasta jooksul on tekkinud laenumaksete tasumisel raskusi.


Eesti elanike puhul on enimlevinud laenuks eluasemelaen, mida maksab tagasi 14 protsenti inimestest vanuses 15-74 aastat. Sellele järgnevad krediitkaardi tagasimaksed (8 protsenti), tarbimislaen (7 protsenti) ning autoliising ja õppelaen (mõlemad 5 protsenti).



Oluliselt sagedamini on laenukoormuse kandjaiks keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed, täistööajaga töötajad ning ametilt ettevõtjad, juhid või spetsialistid. Samuti on laenukoormus teistest sagedamini 26-45-aastastel kõrgharidusega inimestel ja Tallinna elanikel.

Inimestelt, kellel oli poole aasta jooksul tekkinud raskusi mõne laenu tagasimaksetega, uuriti ka põhjusi. GfK Custom Research Balticu Eesti divisjoni juhi Mauri Sööti sõnul pole üllatav, arvestades Eesti praegust tööturukonjunktuuri, et enamikul juhtudel on probleemid seotud töötasuga.

Võrdselt, 22 protsenti oli neid, kelle puhul oli põhjuseks töö kaotamine ning neid, kellel palga vähenemine. 16 protsenti tagasimaksete raskustega inimestest tõid peamisena välja igapäevaste elamiskulude suurenemise, 7 protsenti väikse pensioni ning 5 protsenti sundpuhkuse.

Kõigi laenuvõtjate seas kokkuvõetuna on tagasimaksmise probleemid sagedamini seotud eluaseme- ja tarbimislaenudega (vastavalt 8 ja 6 protsenti kõigist laenuvõitjaist), kuna need on ka enamlevinud laenud. Probleeme on samas teistest harvemini autoliisingu ja õppelaenu maksetega.

Makseraskustega toimetuleku viisina nimetati kõige sagedamini makse ettenähtust hilisem tasumine (üle neljandiku juhtumitest). Sellele järgnesid: laenuandja poole pöördumine laenumakse tähtaja pikendamiseks, tuttavatelt raha laenamine, makse tasumata jätmine ning millegi maha müümine. Vastanute hulgas polnud kedagi, kes oleks laenu teenindamiseks võtnud kiirlaenu või pöördunud pandimajja. Samuti polnud ükski vastanuist pidanud laenuga ostetud varast loobuma.

Hinnates järgneva kuue kuu perspektiivi erinevate laenuliikide lõikes, kardavad eelseisvaid makseraskusi tarbimislaenu omavatest inimestest kolmandik ning eluasemelaenu omanikest 18 protsenti.

Uuringufirma GfK korraldab Baltikumis tarbijauuringuid regulaarselt alates 2007. aastast. Omnibussuuringu käigus küsitleti selle aasta aprillis 501 inimest vanuses 15-74 aastat.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles