Vihane klient: kindlustusfirma jättis mulle hüvitamata piksest tekitatud kahju

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikse poolt tekitatud kahju.
Pikse poolt tekitatud kahju. Foto: Lugeja pilt

If Kindlustus vihastas välja pensionäri Olev Raudsepa, kui keeldus talle hüvitamast piksest tingitud antenni ja internetiseadmete kahjusid. If kindlustuse sõnul peaks mees paketti vahetama.

19. juuli hommikul kella 9 ja 11 vahel kärkis Võrumaal  äike, mis tekitas Raudsepa kodus elektroonika- ja internetiseadmete kahjustusi. «Käis nii tugev kõmakas, et pliidiraud kolises,» tõdes Raudsepp.

Mees esitas kohe järgmisel päeval kindlustusfirmale If P&C Insurance AS kahjuteate selle kohta, et äikesest tingitud ülepinge tagajärjel on kahjustunud tema internetisüsteemid. «Kahjuteates täpsustasin, et enne äikest lülitasin kogu elektrisüsteemi elektrikilbist välja,» märkis Raudsepp.

Seepeale sai ta kindlustuselt  kinnituse, et kahjuteade on vastu võetud ja kahjukäsitlusega alustatud. «Nad oleksid võinud kohe öelda, et keelduvad kahjusid hüvitamast, aga ei midagi sellist,» lausus mees.

Päevi hiljem teatas kindlustusfirma, et Raudsepa eluasemekindlustuse tingimuste kohaselt ei kuulu pikselöögist tingitud elektrihäirete kahjud hüvitamisele. Elektrihäireteks loetakse ülepinget, alapinget, elektrivoolu kõikumist ja lühist. Kindlustuse väitel tekkis seadmetele kahju just tingitult ülepingest, mistõttu otsustatigi kahjusid mitte hüvitada. 

Raudsepp pidas 1. augustil saadud kindlustuse vastust šokeerivaks. «Ma ei saa sellega nõustuda. Tegemist on loodusõnnetusega, mitte elektrisüsteemiga,» sõnas Raudsepp, toonitades veelkord, et enne äikest lülitas ta elektrikilbist kogu elektrisüsteemi välja.

Karm nähtus

«Tegemist on äikese poolt tekitatud ja internetisüsteemi kahjustava laenguga,» rõhutas Raudsepp. Ta lisas, et kindlustusfirma seostas juhtumi koheselt ülepingega, mis ilmselt tõepoolest äikesega kaasneb, kuid oleks pidanud selle seostama hoopis internetiantenni kahjustusega. «Sellist mõistet pole ka kindlustustingimustes, küll aga on raadio- ja teleantenn,» märkis Raudsepp.

If pakub küll kindlustuskaitset pikselöögi korral, kuid seda juhul, kui inimesel on valitud koguriskikindlustuse-, klassik- või superpakett. Raudsepa sõnul seda talle kindlustuslepingu sõlmimisel ei selgitatud. Mehel on sõlmitud minipakett hoonete ja põhipakett koduse vara puhul. Ifi kinnitusel on aga kindlustusriskid loetletud ka kindlustuspoliisil.

«Pikne on nii harukordne karm nähtus, et seda peavad kindlustusandjad mõistma kui riskirikast pahatekitajat. Pikse ees on kindlustusvõtjad jõuetud ja siin peakski appi tulema kindlustusandja, mis ongi kindlustuse põhitegevus,» leidis Raudsepp, kes on aastakümneid olnud Ifi klient ning tasunud kõik kindlustusmaksed. «Seni ei olnud ma teadlik karidest, mis mind kindlustusjuhtumi korral ees ootavad,» kurtis Raudsepp, kes soovis hoiatada ka teisi praeguseid või tulevasi kliente.

If Kindlustuse pressiesindaja Rain Porss sõnas, et tuletavad inimestele tihti erinevate kanalite kaudu meelde, et nad äikese eel oma kindlustusseltsi poole pöörduksid ja kindlustuskaitse ulatust uuriksid, kuna valitud pakett ei pruugi sisalda piksest tingitud voolukõikumiste kaitset. Mõnikord tuleb see inimestele üllatusena.

Paketi soovitus

«Kodukindlustuse paketid on erinevad, et igal ühel oleks võimalus vastavalt oma vajadustele ning võimalustele valida see õige. Loomulikult on kindlustuse huvi paremat kaitset pakkuda ja seda ka tehakse, kuid vahel kaalub siiski hind kaitse ulatuse üle,» tunnistas Porss.

If hüvitab kodukindlustuse klientidele igal aastal ligi 120 äikese või muul põhjusel tekkinud voolukõikumise kahju. Hüvitise saamiseks peab aga olema valitud koguriskikindlustuse-, klassik- või superpakett. Nende pakettide puhul hüvitatakse ootamatu ja ettenägematu kahju.

Raudsepal olev põhipakett pakub kaitset tulekahju, rahe ja tugeva tuule, vandalismi, murdvarguse, röövimise ja torustiku lekke korral. «Soovitame antud kliendil valida põhipaketi asemel koguriskikindlustuse pakett, mis sisaldab muuhulgas kaitset ka elektrihäirete puhul,» ütles If Kindlustuse vanemtootejuht Merko Kimsto.  

Raudsepp kaalub aga kaebuse esitamist finantsinspektsioonile, et taotleda litsentsi tühistamist. «Oleneb, kuidas If minu protestile vastab». Raudsepa sõnul nõuavad kindlustustingimused, et kindlustusvõtja käituks heaperemehelikult ja erilise hoolikusega, et vältida kahjuliku tagajärje tekkimist. Seda ta ka tegi, kui lülitas enne äikest kogu elektrisüsteemi elektrikilbist välja.

Segadusse ajavad tingimused

Mehe sõnul on Ifi kindlustustingimuste alusel raske ette kujutada kindlustusjuhtumeid, mida üldse kindlustus aktsepteerib. «Näiteks kasutavad kindlustustingimused mõistet murdvargus, mida pole määratletud. Sellesse süvenedes selgub aga, et kui hoone avamine toimus originaalvõtme või selle jäljendiga, siis kindlustusandja ei loe seda kindlustusjuhtumiks. Võtme kaotamine ei ole kindlustusjuhtum,» tõdes Raudsepp.

«Lisaks selgub, et kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis üleujutuse tõttu ja üleujutus tekkis muul põhjusel (kaasa arvatud tugeva tuule kuni 21 m/s). Kui vesi, vedelik või aur sattus võõrasse ruumi väljastpoolt (nt lekkiv katus, läbi seinakonstruktsioonide võõrasse ruumi imbunud vesi jms), ei ole samuti tegemist kindlustusjuhtumiga. Kindlustusjuhtumiks ei ole ka kahju tekkimine väljaspool hoonet asuva veevärgi või kanalisatsiooni rike, ebapiisava läbilaskevõime või mittetöötamise (sh ummistuse) tagajärjel,» rääkis Raudsepp ja jätkas:

«Kindlustusobjektiks ei ole väärtpaberid, pangakaardid; dokumendid (nt pass, diplom, volikiri, leping), käsikirjad, joonised; toataimed, elusloomad, eluslinnud, eluskalad; esemed, mille omamine või valdamine on ebaseaduslik (nt esemed, mille omamiseks või valdamiseks ei ole õigusaktidega ette nähtud litsentsi või luba, varastatud või röövitud esemed jms); lõhkeaine; andmekogud, andmebaasid; arvutite tarkvara, litsentsid.»

Ta nimetas, et kindlustusandjal ei ole kindlustushüvitise maksmise kohustust ka siis, kui õnnetusjuhtumi põhjustas mootorsaani, ATV, jeti või mopeedi kasutamine.

If Kindlustus pöördus mõned aastad tagasi omal initsiatiivil tarbijakaitseametisse ja palus  kodukindlustuse tingimused üle vaadata. Tarbijakaitseameti esindajad tutvusid tingimustega ja tegid mõningaid väiksemaid parandusettepanekuid, mis on Ifi kinnitusel tänaseks ka kasutusele võetud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles