Kuidas valida sobivaimat sülearvutit?

Tarbijakaitseameti mustas nimekirjas on mitukümmend e-poodi.

FOTO: AP / Scanpix

Elektroonikapood Euronics jagab põhjalikku õpetust, kuidas valida endale sobivaimat sülearvutit.

Sülearvutid on muutunud luksuskaubast igapäevaseks töövahendiks. Järgnevalt on toodud soovitusi, mida rüperaali valimisel silmas pidada.

Vali sobiv suurus

Sülearvuteid võib üldjoontes jagada nelja suurde rühma: Minisülearvutid; kerged ja õhukesed; tavamõõdus sülearvutid ning lauaarvuti asendajad.

Minisülearvutiehk Netbook on mõeldud inimesele, kelle jaoks on kõige tähtsam sülearvuti juures võimalikult väike kaal, võimalikult väike suurus ja võimalikult kaua kestev aku.

Minisülearvutites kasutatakse suuruse ja aku kestvuse huvides väikese jõudlusega komponente – seega ei sobi minisülearvutid suurt jõudlust nõudvateks tegevusteks. Enamasti ostetakse minisülearvuti teiseks arvutiks lauaarvuti või suurema sülearvuti kõrvale.

Kerged ja õhukesed sülearvutid muutuvad järjest populaarsemaks. 13–14-tollise ekraaniga ning alla kahe kilogrammi kaaluvad arvutid on piisavalt väikesed ja kerged, et igapäevane kaasaskandmine ei ole väga tülikas. Samas kasutatakse nendes arvutites suhteliselt võimsaid komponente, mistõttu sobivad nad ka suuremat jõudlust vajavate tegevuste jaoks.

Mõnede mudelite puhul on ka sellistel sülearvutitel väikese kaalu ja pika aku kestvuse huvides loobutud optilisest seadmest. Samuti kasutatakse sellistes sülearvutites reeglina integreeritud videokaarti.

Tavamõõdus sülearvutid on kõige levinumad. Ekraani suurusega 14”-15.6” arvuteid on väga lai valik ja need sobivad enamiku kasutusviiside jaoks.

Lauaarvuti asendajad on suure, 17-tollise või isegi suurema ekraaniga. Sellised arvutid on enamasti ka suure jõudlusega komponentidega ning sobivad mänguritele ja foto- või videotöötlusega tegelejatele. Suur ekraan ja võimsad komponendid tähendavad aga väiksemate arvutitega võrreldes väiksemat aku kestvust.

Protsessor

Protsessor on arvuti «süda» ja seega üks olulisemaid komponente. Protsessorist sõltub enamik sülearvuti jõudlusest, samas sõltub protsessorist ka aku kestvus.

Enamik protsessoreid on tänapäeval kahe- või neljatuumalised. Suurem tuumade hulk võimaldab korraga töötada mitmete programmidega ilma jõudluses märgatavat kompromissi tegemata.

Intel Core i7. Teise põlvkonna i7 protsessorid on eriti võimsad. i7 protsessoreid toodetakse kahe- ja neljatuumalistena. Ideaalne valik mängurile või inimesele, kelle põhitegevuseks on video-ja fototöötlus või disain.

Intel Core i5. Kahe- ja neljatuumalised i5 protsessorid tagavad keskmise hinnataseme juures piisavalt suure jõudluse. Jaksab jooksutada enamikku tänapäevaseid mänge, samuti ei jää hätta foto-ja videotöötlusega. AMD Phenom II on Intel Core i5 sarnase jõudlusega, kuid samas soodsamad protsessorid.

Intel Core i3. Teise põlvkonna kahetuumalised Core i3 protsessorid pakuvad soodsamas hinnaklassis ületamatut jõudlust ja tarbivad suhteliselt vähe voolu.

Intel Pentium ja Celeron ja AMD Athlon X2 ja Turion on eriti soodsa hinnaklassiga väiksema võimsusega protsessorid.  Kasutatakse mudelites, mille puhul põhiliseks argumendiks on soodne hind.

Intel Atom, AMD C- ja E-seeria protsessoreid kasutatakse enamasti minisülearvutites, kus peamiseks kriteeriumiks on väike voolutarve, mille huvides tuleb ohverdada jõudlus. Piisav jõudlus veebis surfamiseks, kirjavahetuseks, muusika kuulamiseks jne. Ei sobi suuremat jõudlust vajavate ülesannete jaoks.

Operatiivmälu

Tänapäevases sülearvutites kasutatakse enamasti DDR3 tüüpi operatiivmälu. Mälu siinikiirus sõltub sülearvuti hinnaklassist ja mängib üsna suurt rolli arvuti üldises jõudluses. DDR3 siinikiirused on 800, 1066, 1333 ja harvemini 1600MHz.

Enamikel tänapäevastel sülearvutitel on 4GB operatiivmälu, mis on enamasti ka optimaalne kogus. Soodsamatel arvutitel võib operatiivmälu olla ka 2GB või 3GB, millest samuti enamasti piisab, kuid korraga mitut palju mälu tarbivat rakendust kasutades võib jõudlus väheneda.

Tõsistel mänguritel, foto-ja videotöötlejatel ning disaineritel tasuks kasutada 8GB operatiivmälu. Selleks, et kasutada ära 4GB või rohkem operatiivmälu peab operatsioonisüsteem olema 64 bitine.

Kõvaketas

Kõvaketta juures on olulised kaks näitajat: kiirus ja maht.

Enamik soodsamaid sülearvuteid on komplekteeritud aeglasema 5400p/m kõvakettaga. Selline ketas on täiesti piisav tavakasutuseks, lisaks on 5400p/m kiirusega kõvakettad jahedamad ja vaiksemad. Juhul, kui arvutit kasutatakse mängimiseks või videotöötluseks, tuleks valida kiirema, 7200p/m kõvakettaga mudel.

Kõvaketta maht jääb enamasti 320BG ja 1 TB vahele. Kui palju kettaruumi tarvis on, sõltub kindlasti sellest, milleks arvutit kasutama hakatakse ning isiklikest vajadustest. Ühele gigabaidile mahub näiteks tuhandeid dokumente või e-raamatuid, 200 keskmise kvaliteediga MP3 formaadis muusikapala või ligikaudu 250 10-megapiksli suurust fotot.

SSD ehk välkmäluseade on muutumas traditsioonilisele kõvakettale järjest populaarsemaks alternatiiviks. Hetkel veel kõvakettast kordades kallim ning suhteliselt väikese mälumahuga (32-256GB) SSD on kõvakettast kordades kiirem, töökindlam, ja täiesti vaikne, kuna ei oma ühtegi liikuvat osa.

Graafikakaart

Graafikakaarte on kahte tüüpi: kiibistikku integreeritud ja eraldiseisvad graafikakaardid.

Erinevalt levinud müüdist ei tasu integreeritud graafikakaarti karta. Tänapäevased integreeritud graafikalahendused, eriti Inteli teise põlvkonna GMA HD seeria ning AMD Radeon 6000 seeria on piisava jõudlusega enamiku tegevuste jaoks. Need võimaldavad mängida mänge, mis veel mõne aasta eest vajasid tippklassi eraldiseisvat graafikakaarti, samuti saavad tänapäevased integreeritud graafikalahendused edukalt hakkama HD-video, sealhulgas Blu-Ray filmide esitamisega.

Juhul, kui plaanite aga sülearvutit kasutada tõsisemaks mängimiseks või professionaalselt videotöötluse või graafilise disainiga tegelemiseks, tuleks kindlasti valida eraldiseisva graafikakaardiga sülearvuti.

Eraldiseisvad graafikakaardid erinevad oluliselt nii jõudluse kui hinnaklassi poolest. Odavaimad neist on võrreldavad või isegi nõrgemad kui uued integreeritud graafikakaardid. Uuemate mängude mängimiseks peaks valima arvuti, mille graafikakaardiks on vähemalt AMD Radeon HD 5650, 6620 või Nvidia GT 425M, 525M.

Ekraan, klaviatuur ja puuteplaat

Ekraani kvaliteet erineb sõltuvalt mudelist tuntavalt. Tähelepanu tasuks pöörata ekraani eredusele, kontrastsusele ning vaatenurkadele.

Sülearvuti klaviatuur ei tohiks olla liiga pehme ega vetruv. Klahvid peaksid olema lühikese ja kerge, kuid konkreetse käiguga. Minisülearvutite väikestel klaviatuuridel muutub klahvide suurus ja paigutus eriti oluliseks.

Puuteplaat peaks olema piisavalt tundlik, kuid mitte ülitundlik, puuteplaadi nupud peaksid olema kerge, kuid kindla käiguga. Kindlasti tasub meeles pidada, et puuteplaadi tundlikkus on alati tarkvaraliselt seadistatav.

Ühenduvus

Arvuti ostmisel tuleks uurida, kas teile huvi pakkuval mudelil on olemas kõik vajalikud ühenduspesad. USB on kõige rohkem kasutatav liides ning USB pesasid võiks arvutil olla vähemalt kaks, võimalusel kolm või neli. Uutel mudelitel on tihti olemas ka USB 3.0 pesa, mis võimaldab toetatud seadmete olemasolul saavutada kümme korda suurema andmeedastuskiiruse USB 2.0 võrreldes.

HDMI pesa on vajalik arvuti ühendamiseks teleri või LCD-monitoriga. Vanema monitori või teleriga ühendamiseks võib tarvis minna VGA pesa. ESATA pesa võimaldab välise kõvaketta ühendamiseks kasutada kordades kiiremat andmeedastuskiirust kui USB 2.0. PCI Express kaardi pesa võimaldab ühendada erinevaid lisaseadmeid nagu sisemise ID-kaardi lugeja, TV-tuuneri, kvaliteetsema helikaardi jne. Viimasel ajal on tootjad hakanud loobuma Express Cardi pesast suurema arvu USB pesade kasuks

Andmeside

Kõigil arvutitel on sisseehitatud WiFi. Enamiku puhul kasutatakse uuemat ja kiiremat IEEE 802.11n standardit, kuid leidub ka mudeleid, mis kasutavad aeglasemat IEEE 802.11g standardit.

Mitmetel minisülearvutitel on sisseehitatud mobiilse andmeside modem koos SIM-kaardi pesaga, mis on mugav, kuid sisseehitatud modem lisab sülearvuti hinnale reeglina oluliselt rohkem, kui maksavad USB-modemid. Samuti on sisseehitatud 3G-modemid harilikult aeglasema kiirusega kui mobiilioperaatorite poolt pakutavad USB-modemid.

Bluetooth on jätkuvalt mugav viis ühendada arvutiga lisaseadmeid nagu hiir, mobiiltelefon või juhtmeta peakomplekt.

Aku

Aku mahtuvus jääb arvuti suurusest sõltuvalt 2000 ja 6000mAh vahele. Tihti väljendatakse aku suurust ja mahtuvust elementide arvuga. Aku koosneb suurusest sõltuvalt neljast kuni kaheteistkümnest elemendist. Keskmine 15.6-tollise ekraaniga arvuti aku koosneb harilikult kuuest elemendist.

Aku kestvust mõjutab kasutatud komponentide voolutarve. Suurimateks tarbijateks on protsessor, videokaart, ekraan ja andmeside. Minisülearvutid on enamasti disainitud võimalikult pikka aku kestvust silmas pidades, kasutades selle nimel väiksema jõudlusega komponente.

Soodsama hinnaklassi arvutitel saavutatakse võit hinnas odavamate ning suurema voolutarbega komponentide kasutamise abil – seega on tavaline, et soodsama ja kallima sülearvuti aku kestvuse vahe võib olla lausa 3–4-kordne.

Mänguriarvutites kasutatavad võimsad komponendid tarbivad samuti palju voolu – seega tuleks silmas pidada, et eriti võimsa protsessori ja graafikakaardiga sülearvutit ostes peate leppima tagasihoidliku aku kestvusega.

Tarkvara

Enamikul müüdavatest sülearvutitest on eelinstalleeritud Microsoft Windows 8. Võrreldes varasemate Windowsi versioonidega, on Windows 8 puhul oluliselt parandatud arvuti käivitumise kiirust, samuti on lisatud parem puuteekranide tugi. Selgelt loetavate suurte aktiivsete paanide abil leiate vajalikud rakendused kiirelt ja mugavalt.

Microsofti rakendustepood võimaldab mugavalt ja turvaliselt uusi rakendusi alla laadida. Ärikasutajatele suunatud Windows 8 Pro versioon sisaldab lisaks domeeniga liitumise tuge ja kaugtöövahendeid, samuti soovi korral failide automaatset krüpteerimist.

Soodsamaid sülearvuteid müüakse tihti ilma operatsioonisüsteemita. Sellisel juhul tuleb arvestada, kas Windowsi maksumusega lisaks, või paigaldada mõni suurest hulgast erinevatest vabavaralistest Linuxi versioonidest. Linux muutub järjest kasutajasõbralikumaks ja ei ole enam kuigi keeruline eriti inimesele, kes pole varem arvutiga kokku puutunud.

Kindlasti tuleb silmas pidada, et juhul kui soetate sülearvuti, millel on 4GB või rohkem operatiivmälu, tuleb valida 64-bitine operatsioonisüsteem. 2GB või 3GB operatiivmälu puhul sobib 32-bitine operatsioonisüsteem hästi.

Ei maksa unustada «õunu»

Apple sülearvuteid on pikalt peetud kvaliteedi etaloniks ja staatusesümboliks. Siiani on neil suuremat populaarsust saavutada takistanud suhteliselt kõrge hind ning tarkvara oluline erinevus Windowsist, millega enamik harjunud on.

Uue põlvkonna sülearvutitega on Apple aga teinud tohutu hüppe hinna ja omaduste suhte palju kasutajasõbralikumaks muutmisel. Hiljuti turule toodud Apple Mac OS X Lion ja Mac OS’i jaoks toodetav lisatarkvara võimaldab teha praktiliselt kõiki asju, mida ollakse harjunud tegema Windowsis.

Apple arvutid ja Mac OS on eriti hea valik foto- ja videotöötluse ning graafilise disainiga tegelejatele, kuna vastavad vahendid on Mac OS’i puhul eriti hinnatud.

Elementaarne lisavarustus

Korralik kott on sülearvuti kaasas kandmiseks hädavajalik. Kotte on suures valikus igale maitsele. Silmas tuleks pidada seda, et kott oleks disainitud kaitsma arvutit juhuslike löökide eest.

Kuigi kõigil sülearvutitel on olemas puuteplaat, on hiirt siiski palju mugavam kasutada. Hiiri on samuti olemas väga erinevaid, juhtmega ja juhtmeta variante. Juhtmeta hiired kasutavad arvutiga ühendamiseks RF või Bluetooth ühendust. Bluetooth ühendust tuleks eelistada juhul, kui arvutil on sisseehitatud Bluetooth. Sellisel juhul jääb üks USB pesa vabaks muude seadmete jaoks. Samuti tuleks eelistada Bluetooth ühendusega hiirt juhul, kui hiirt tuleb kasutada arvutist kaugemal kui 2-3 meetrit.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles