Klienditeenindaja tuleohutuse inspektorile: ma ei tea, ma olen siin uus

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna, 14. augustil korraldas Põhja päästekeskus reidi Tallinna vanalinna toitlustus- ja meelelahutusasutustesse, kus muuhulgas kontrolliti ka ventilatsiooniseadmeid.

«Kuna riiklik tuleohutusjärelevalve teeb oma tööd riskipõhiselt, siis antud kontrolli piirkond on valitud selliselt, kus käib Eestis tõenäoliselt kõige rohkem inimesi, sest see on üks riskifaktor,» selgitas Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja.

Kontrollkäigu eesmärki mõjutas ka tulekahjude statistika. «Viimasel ajal on olnud paar suuremat tulekahju, mis on alguse saanud ventilatsioonist,» viitas Aguraiuja 31. mail Pärnu linnas põlema süttinud pubile Vana Villem, kus tulekahju sai alguse fritüürist.

Päästeameti plaan oli täna üle vaadata vanalinna söögikohtade väliterrassidel evakuatsiooniks vajalik vaba ruum, objektide väljapääsud, ventilatsiooniseadmete puhastamine ja muud tuleohutuse üldnõudeid.

Esimese osa tegi ära päästekomando: päästeauto koos redelautoga sõitis vanalinnas tänavad läbi, et anda olukorrast ülevaade. Objekte vaatasid lähemalt inspektorid. Toitlustusasutused selgusid juhuvalimiga.

Postimees liikus kaasa Põhja päästekeskuse juhtivinspektor Indrek Terase ja vaneminspektor Tõnis Kiisiga.

Eesmärk pole karistada

«Eesmärk pole kedagi karistada, vaid juhtida tähelepanu nõuetele, mis saaksid täidetud,» selgitas juhtivinspektor Teras ja lisas: «Plaan on kontrollida nii üldruume kui ka kööke ja selliseid ruume, kus igapäevaselt tavakülastajad ei liigu.»

Teras märkis, et nn eraruumidesse saamiseks on vaja aga söögikoha omanikult luba. Paraku polnud omanikku kohal ei esimesena külastatud restoranis Kaljas ega ka teisena külastatud kohvikus EAT. «Ma ei tea, ma olen siin uus!» teatasid klienditeenindajad inspektoritele mõlemas paigas ega osanud tulekustutite või fritüüride kohta rohkemat kommenteerida.

Nõnda ei jäänud inspektoritel üle muud, kui võtta omanike kontaktid. «Me ei saa praegusel hetkel sinna kööki minna, mistõttu me nõudeid ei kontrolli. Me võtame omanikuga ühendust ja tal on kohustus meile tõendada, et tal on kõik korras,» teatas Teras kohvik EAT ukse ees.

Ta rõhutas: «See, et me täna siin ja praegu sinna kööki sisse ei saanud, ei tähenda, et kui seal on puudusi, me neid ei tuvastaks või sellega midagi ette ei võtaks.»

Kolmanda kohana sisenesime restorani Estlander. Rõõmsameelne klienditeenindaja oskas inspektoritele kohe näidata, kus asuvad tulekustutid ning kuidas neid kasutada tuleb. Tulekustutid olid hooldatud ja kehtisid aasta lõpuni. Pisimärkusena leidsid inspektorid siiski, et puidust kapid, milles tulekustutid asusid, võiksid olla paremini märgistatud.

Korras olid Estlanderi restoranis ka ventilatsiooniseadmete puhastamise aktid ning evakuatsiooniks nõutavad väljapääsud. Teras manitses siiski töötajaid, et koridorides tuleb pidevalt jälgida, et liikumist takistavaid kaste liiga palju ei kuhjuks.

«Personal oli siin kursis, kus kustutid asuvad, kuidas neid kasutada ja ka muu tuleohutuse osas,» kiitis Teras hoonest väljudes.

Kus need kustutid on?

Vaneminspektor Kiis selgitas, et tulekustutite arvu määrab hoones ruutmeetrite arv, kuid kaks tükki peab ühel korrusel vähemalt olema. Lisaks peab köögis olema üks kahekilone rasvakustuti. Ventilatsiooniseadmeid tuleb Terase sõnul söögikohtades hooldada vähemalt korra aastas, kuid sõltuvalt seadmest ja valmistatavast toidust võib nõue puhastamiseks olla ka tihedam: kord kvartalis või kuus vms.

Neljandana külastasime inspektoritega Raekoja platsil asuvat kohvik-restorani Vana Toomas. Söögikoha peakokk Indrek Käen ei suutnud esimese hooga öelda, kus tulekustutid võivad asuda. «Ma tean, et siin käis kontroll küll, aga ma ei mäleta, kus need kustutid nüüd olid,» arutles mees.

Pärast umbes kümneminutilist otsingut tulid ühest väiksest ruumist, mille uksele oli jäänud tualeti silt, siiski välja kaks kustutit, millest üks oli oma nn kehtivusaja ületanud. «Tulekustuti peab olema nähtavalt väljas, mitte siin kastide taga. Siin segab kustuti haaramist suur juhtmete pundar,» tõi Kiis välja puudusi.

Ventilatsiooniseadmed olid asutuses puhastatud ja korras. Nõutud väljapääsud olid kohvik-restoranil olemas, kuid kastide virnad kippusid liikumist takistama.

Kokku oli söögikoha Vana Toomas suurel pinnal olemas viis tulekustutit, millest neli olid kehtiva kuupäevaga. Teras andis peakokale suuliselt juhtnöörid, et kustutid peavad olema kõigile avalikult nähtavad ja rohkem eraldi paigutatud. Ka personal peab kustutite asukohta teadma.

Viimases viiendas restoranis Leib, Resto ja Aed keeldus esindaja meediat ruumidesse laskmast.

Kokku külastasid päästeameti inspektorid täna vanalinnas 15 söögikohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles