Lugeja küsib: miks on odrasai tehtud nisujahust?

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuresti nisujahust tehtud odrasai.
Suuresti nisujahust tehtud odrasai. Foto: Lugeja pilt

«Püüan nisujahust tooteid vältida ning olin väga rõõmus, kui nägin poes müügil väikest odrasaia. Suur oli minu üllatus, kui hiljem märkasin pakendil kirja, et see sisaldab kõigest 17,2 protsenti odrahelbeid. Miks nimetab ettevõte odrasaiaks toodet, kus otra on nii vähe? Kui suur peab olema tooraine osakaal, et toodet võiks reklaamida, kui sellest toormest tehtud kaupa? Kas odrajahust toodet ei võigi nimetada saiaks?» küsib lugeja.

Vastab Lõunapagarid müügijuht Irja Suvisild.
 

Vastavalt toiduseadusele on nõue nimetuses kasutatud toiduaine märkida ära koostises protsentuaalses väärtuses. Sellest tulenevalt võib nimes kasutada kõiki koostisaineid, aga koostises peab ära märkima selle koostisaine sisalduse protsendi.

Odrasaia nimetus on pigem tarbija teavitamiseks, et antud toode sisaldab muude koostisosade hulgas ka odrasaadusi. Vastavalt kehtestatud seadusandlusele oleme toiminud õigesti. Meie toodete etiketil on koostis toodud piisavalt suures kirjas.
Omalt poolt siiski palume vabandust, kui tarbija on toote nime lugedes lootnud osta teistsugust toodet.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles